arusaamatuks jääda, mis meid köidab selles tegevuses, mille aeg ja tegevuskoht on unustuste hõlma vajunud. Kuid tegelikult on vastus ju ilmselge, et inimeste vahelised probleemid jäävad läbi aegade ikka samaks. Näiteks üks parimaid raha ja inimeste vahelisi suhteid kajastav kirjanik Honore de Balzac, kirjutab oma teoses "Isa Goriot" karmist realismiajastust, seda lugedes tajume, et ega eriti midagi polegi muutunud. Raha paneb meid endiselt tegema mõtlematuid tegusi ning lõhub lugematuil kordadel peresuhteid. Kuid mitte alati ei kirjuta kirjanik ajast mil tema elab. Meie oma Andrus Kivirähk teosega "Mees, kes teadis ussisõnu", rändab tagasi aega, milles pole kirjaniku vanavanemadki elanud. Tegevus toimub muistsel ajal kui eestlased veel metsas elasid ning täielik pagana rahvas oli. Teost lugedes võiks eeldada, et kirjanik omab mõnd üleloomulikku annet rännata ajas tagasi, kuid ometi reaalse pilguga vaadates, saab järeldada, et
Peatage maailm, ma tahan maha minna! Elus on palju asju, millele on vahel raske vastata . Tekib lugematuil hulgal ksimusi , mille vastuseid me tahaks teada . Miks me anname alati alla, enne kui raskeks lheb ? Miks me tahame alati pgenda, selle asmel, et leida mni uus tee ? Tnapeval on elutemop vga kiire , inimesed ei tule enam oma asjadega ise toime . Tihti meldakse, et enam ei jaksa ja tahetakse alla anda vi siis sdistatakse teisi enda probleemides, selle asemel,et otsinda endas les vead ja nendest ppida . Eksimine on ju inimlik ,sest mitte keegi meist ei ole ideaalne
loomiseni, mille puhul inimene vormitakse maisist. (Nicholas J. Saunders 2007: 79-80) Maiade usundi keskmes oli nende poolt kõrgele arenguastmele viidud Mesoameerika kaksikkalendrisüsteem ning paljud jumalad, kes arvati kontrollivat aega ja universumit. Väidetavalt jumalad ihaldasid verd ja maia dünastiate ülesanne oli seda neile üleval moel pakkuda. Veri oli maiade jaoks universumit kooshoidvaks mördiks, mis ei lasknud selle lugematuil osadel kosmilise,poliitilise ega sotsiaalse kaosena valla pääseda. Maiadel oli olemas religioosne kalender ehk Tzolkin, jaotuna kahekümneks 13-päevaseks „nädalaks“. Neist „nädalatest“ seondus igaüks kindla jumlause või jumalustega ning igal päeval oli oma jumal või jumalanna. (Nicholas J. Saunders 2007: 83-84). Maiad nagu ka teised Mesoameerika rahvad jagasid ühist maailmavaadet, mis nägi hingejõudu ja esivanemate väge 1
annaabi.ee 
