muutunud. Tänased noored inimesed ei loe nii palju klassikaliselt kirjandusteoseid kui näiteks nende vanemad või vanavanemad seda tegid aga nende kirjanduslik tarbimise maht võib olla suuremgi kui eelmistel põlvkondadel. Tänapäeva massikirjandus on peidetud filmide stsenaariumitesse ja laulu sõnadesse. Ka kaasajast leiame häid klassikalise kirjanduse näiteid raamatute näol, mis on jõudnud suurema lugejaskonnani ja leidnud laiemat kõlapinda. Üheks selliseks heaks näiteks on Harry Potter'i lugu, mis ilmudes andis aktsendi kogu kultuuriruumile. Vähem tähtis ei olnud ka selle loo sündimise lugu, mis kuulub lahutamatult tänapäevase meediatööstuse müügi arsenali hulka. Tänapäeva kirjandus ongi osa meedia-, muusika- ja filmitööstusest. Suurim kirjandus valdkond ajakirjandus näitab pidevat kasvutrendi. Selle valdkonna
olemasolust. Jutustuste sisu moodustasid tavaliselt filosoofilised ideed, mõnikord isegi kogu ajastu filosoofilised süsteemid. Filosoofiliste jutustuste peamiseks probleemiks oli maailmas valitsev kurjus. See huvitas Voltaire kogu elu, kuna sellega oli seotud ka teine valgustusajastu jaoks kõige tähtsam küsimus: uue ühiskonna loomise võimalused ja progress. Voltaire taotles alati, et tõde jõuaks kõige laiema lugejaskonnani. Kujundlik vorm ei ole Voltaire´i jutustustes lihtsalt hinnaalandus lugejale kes ei oska veel abstraktselt mõelda. Kirjaniku idee avaldub ka teose kunstilises vormis. Voltaire´i jutustused on üles ehitatud kunsti seaduste järgi, mitte aga illustratsioonide ja näidetega varustatud filosoofilisele arutlusele.
iga asi pidi õigustama oma olemasolu mõistuse kohtulaua ees või loobuma olemasolust. Jutustuste sisu moodustasid tavaliselt filosoofilised ideed, mõnikord isegi kogu ajastu filosoofilised süsteemid. Filosoofiliste jutustuste peamiseks probleemiks oli maailmas valitsev kurjus. See huvitas Voltaire kogu elu, kuna sellega oli seotud ka teine valgustusajastu jaoks kõige tähtsam küsimus: uue ühiskonna loomise võimalused ja progress. Voltaire taotles alati, et tõde jõuaks kõige laiema lugejaskonnani. Kujundlik vorm ei ole Voltaire´i jutustustes lihtsalt hinnaalandus lugejale kes ei oska veel abstraktselt mõelda. Kirjaniku idee avaldub ka teose kunstilises vormis. Voltaire´i jutustused on üles ehitatud kunsti seaduste järgi, mitte aga illustratsioonide ja näidetega varustatud filosoofilisele arutlusele. Kokkuvõte Voltaire oli kaastundlik kuid samas ka vallatu inimene. Näiteks soovis ta, et filosoofid läheksid välja