klassikasse kuuluvate teoste puhul on see nii. Algselt täiskasvanuile mõeldud teos võib märkamatult jõuda lastekirjanduse hulka. Nt J. Swifti "Gulliveri reisid" (1726) oli algselt mõeldud poliitilise allegooriana, nüüd aga on lasteraamat. Muutumine on samas ka võimalus edasi elada: kui sellist teisenemist poleks toimunud, oleks teos, olles kaotanud poliitilise aktuaalsuse, unustusse vajunud. Õnneks ütleb ta tänapäevaselegi lugejalegi midagi, ehkki ütleb hoopis midagi muud. Praegu võivad romantilised teosed tunduda naiivsed, ometi on neil MK-s oluline roll. ¤ Mingi ajastu kirjanduse peamiseks mõjustajaks on maailmapilt, sealhulgas esteetiline maitse. Kui need muutuvad, muutub ka kirjandus. Samas ei kehti see ainult ühtpidi: ka kirjandusteosed mõjutavad inimeste maailmapilti. Küsimus on selles, kui kardinaalne (oluline, põhjalik, pöördeline) on teos ja kui palju on inimesed parasjagu valmis uuta vastu võtma
on kõige väljapeetum, kuid neid on veel teisigi. Aga sõnad pole ainult niisama naljatamiseks - kui neid õigesti käsutada, annab see võimu, kui valesti, siis võib teha pöördumatuid vigu (liht- sameelselt mainitud tutvus isa Goriofga suleb Rastignacile Restaud'de maja ukse veel enne, kui ta aru saab, mis ta valesti oli teinud). 268 Sõnade mitmekülgne ja hädaohtlik loomus tuleb ilmsiks ka Rastignaci ja Vautrini ,,duelli" puhul. Esmalt jääb pansionäridele ning lugejalegi Vautrini kõnest mulje, et solvamisest tõusnud tüli lahendatakse tõepoolest relvadega. Nii küll ei lähe, kuid kähe mehe sõnaline kahevõitlus pole vähem pingeline ja ohtlik. Vautrin ei tapa Rastignaci, kuid igal juhul ründab teda, astudes välja ,,normaalse" maailma ja selle konventsioonide vastu ning õhutades Rastignaci endaga ühinema. Seda mitte ainult Tailleferide varandusele ligipääsemise plaanis, vaid oma mõtteviisis üldse
annaabi.ee 
