Hunt Liiginimi eesti keeles Hunt Liiginimi ladina keeles Canis lupus L. Rahvapraseid nimesid Susi, kriimsilm, vsavillem, hall hunt, hallivatimees, metsakutsa. Vlimus Tvepikkus on hundil 100...160 cm. Saba pikkus 35...50 cm. Turja krgus 80...85 cm (harva le 100 cm). Hunti vib vlimuselt kergesti pidada suureks koeraks. Oma lihaselise keha, juliste jalgade ja vimsate lugadega sarnaneb ta idaeuroopa lambakoeraga. Erinevalt koerast ei hoia vsavillemi saba kunagi rngasse ja hundi jlg on koera omaga vrreldes kitsam ning pikem. Mistatustes ja muinasjuttudes on hunt olnud ikka tark, julge ja vastupidav metselanik. Nendele omadustele viks veel lisada kiiruse ja tugevuse. Kehamass 32...50 kg (Eestis ktitud huntide maksimumkaaluks on olnud 62 kg). Levik Levinud kogu Eestis ning ldiselt peaaegu kogu phjapoolkeral, v.a. Aafrikas, Grnimaal ning igilume ja -jga kaetud aladel
Kaasaskantava kojaga liigid täiustavad oma koda enne nukkumist, lisades selle külge kivikesi, et teda raskemaks muuta. Viimase etapina sulgeb vastne nii koja esimese kui tagumise ava, vesi pääseb kotta vaid läbi koja seintes olevate pooride. Ehmestiivaliste nukud on vabanukud, st et nende jalad ja muud jätked ei ole surutud keha ligi, vaid on selgesti eristatavad. Nukustaadium kestab harva kauem kui kaks nädalat. Arengu lpul närib nukk oma tugevate kääritaoliste lugadega koja seina läbi ja ronib jalgade ning seljal paiknevate ogade abil kojast välja. Vabas vees ujub nukk kiiresti pinnale, kasutades sudmiseks ennekike kesk-ja vähem eesjalgu (tagajalad on nukul liikumatud). Mnedel liikidel kooruvad valmikud varsti selle järel, kui nukk on pinnale judnud, enamikul liikidel aga peab nukk siiski veest välja ronima, enne kui valmik koorub. Enamik ehmestiivalisi talvitub vastsena, muna ja nuku staadiumis talvitujaid on väga vähe. Vaenlased
tekivad juba sügisel. Viljaks on arukasel väike kahe laia tiivaga pähklike, mis sügiseti võib tuule abil lennata päris kaugele. Karvane piiphein:Karvane piiphein on meie piipheintest kõige tavalisem. Miks on tema nimeks hein, sellest saab ilmselt igaüks aru, kes teda näeb. Ta on esmapilgul täiesti heintaime välimusega. Tema lehed on samasugused kitsad ja pikad nagu heinakõrtel. Õisik on piipheintel siiski teistsugune ja vili on hoopis kupar. Nii on piipheinad sugulased hoopis lugadega. Kui teile meenub, kuidas näeb välja hariliku loa õisik, siis karvase piipheina oma on enam- vähem samasugune. Ta on ainult palju hõredam. Karvase piipheina õisikus asuvad väikesed läikivad kastanpruunid õied tavaliselt ühekaupa Lamba-aruhein: Lamba aruheina võib ära tunda väikeste, kuid väga tihedate puhmaste järgi. Teiseks tuleb vaadata tema lehti. Lamba-aruheina lehed on kitsamad kui ühelgi teisel aruheinal. Võiks lausa öelda, et need on juuspeenikesed. Tegelikult need
annaabi.ee 
