töödeldi puuvilla, kasutas ära Narva jõe koskede vee-energia Venestamine (...). ● Tulemused: ○ Riigikeele (vene keele) oskus vajalik kõrgkoolis õppimiseks, kutse omandamiseks, riigiasutuses töötamiseks ○ Soodustas eestlaste sotsiaalset mobiilsust (võimalust liikuda ühest ühiskonnakihist teise), suurenes eestlaste pürgimine ülikooli ○ Nõrgestas baltisakslaste mõjuvõimu (asjaajamiskeel vene keel, luerlus asendus õigeusuga) ○ Eestlasi ei suudetud venestada tänu eelnenud rahvuslikule ärkamisajale, saadi ärgitust rahvuslikule meelele, edenes iseorganiseerimine (kodanikuühiskonna alge) ○ Venestamise ajal sündisid ja kasvasid mehed, kes rajasid hiljem iseseisva Eesti riigi (Tõnisson, Päts, Laidner jt) Eesti 20. sajandi alguses
Vastandust Saksa misjoniga otsima ei pea. Õigeusu ja katoliikliku õpetuse jaoks on tarvilik eelnev haridus. 1227 Eesti ala formaalselt kaotatud. Kas rahvas võttis uue õpetuse omaks? Historiograafias toonitatud, et usu vastuvõtt formaalne, uskumine pinnapealne. Sisemine võitlus ja vastuhakk. Jüriöö ülestõus. Neofüüdid – äsjaristitud. 16,17 saj kirjalikud räägivad maarahva paganlikest kommetest. Russow tahab peale tõmmata vett katoliiklikele misjonitele. Õige luerlus. Paganlus hea, puhas usk, mille katoliiklik traditsioon ära solkis. Õige usk toodi alles luterlusega. Reformatsiooni õigustamine. Suur erinevus tegelikus olukorras – talupoegade tegelik uskumus ei võrdunud sellega, mida õpetatud mehed Euroopas oma kirjatükkides üles tähendasid. 16,17 saj paganlikena kujutatud pühakohad tegelikult tolleaegsed kabelid. Riia kriitika, samas ei tähendanud, et kohad olid paganlikud, vaid kohalike vaimulike sissetulekuallikad.
annaabi.ee 
