sakslastega (tsetseenid, krimmitatarlased jt.) · Balti riikidest küüditati Siberisse 1941.a üle 50 tuhande inimese · Katõn Valgevenes lasti NKVD poolt maha üle 20 tuhande Poola sõduri ja ohvitseri 3. Vastupanuliikumine a) Okupeeritud aladel: Vasakpoolne - kommu- Parempoolne, toetajaks nistid, toetajaks NSVL Inglismaa ja USA näiteks näiteks Poolas- Gwardia Ludowa Poolas - Armia Kraiowa Jugoslaavias - J.B.Tito Prantsusmaal kindral de partisanid Gaulle Prantsuse kommunistid b) Saksamaal Hitleri vastane vandenõu (20. juuli 1944) - ooberst von Stauffenberg 4. Igapäevaelu a) Toiduainete ja tarbekaupade puudust leevendas kaardisüsteem b) Inimesed hankisid kaupa sõjaväelt, mida varustati eelisjärjekorras c) NSV Liidus levivat näljahäda leevendasid abisaadetised
Vastupanuliikumise eesotsas oli kas rahvuslik valitsus eksiilis, rahvuslikud väeosad rinnetel või põrandaalused organisatsioonid okupeeritud aladel. Enamikul juhtudel oli vastupanuliikumine jagunenud 2-ks: 1) vasakpoolseteks eesotsas kohalike kommunistidega, kes said toetust NSV Liidult ja 2)mittekommunistlikuks parempoolseteks, mida toetasid Suurbritannia ja USA. Näiteks tegutsesid Poola parempoolne Armia Kraiowa ja vasakpoolne Armia Ludowa. Vastupanu üritati osutada ka Saksamaal, mis kulmineerus Hitleri-vastase vandenõuga ja selle läbikukkumisega. Teise m aailm asõja lõpp 1945.a. . jaanuaril algas Baranowi sillapeast Punaarmee suurpealetung. Idarinde kesklõik purustati. Saksamaa kaotas okupeeritud Poola alad. Ida-Preisimaa lõigati ära. 1945.a talve ja kevade jooksul tungisid Punaarmee idast ja lääneliitlased läänest Saksamaa territooriumile. 26. veebruaril 1945.a
lähistelt Poola ohvitseride massihaua, siis päris ka pagulasvalitsus aru NL-lt ametlikult, mis on ohvitseridest saanud. Suhted halvenesid veelgi. Samal ajal oli Poolas eneses tekkinud märkimisväärse ulatusega vastupanuliikumine Saksa okupatsioonile, tegutses nn Armia Krajowa, „Koduarmee“, 1942-43 pärast Andersi armee NL-st lahkumist ja Sikorski arupärimist hakkas Moskva toetama Armia Krajowa välist prokommunistlikku vastupanuliikumist, mille nimeks sai esialgu Gwardia Ludowa (Rahvakaart). Poola sees oli kaks vastupanuorg-i, esimene rahvuslikul alusel, teine prokommunistlik, Moskvaga seotud. Poola territooriumini jõudis Punaarmee oper Bagration tagajärjel 1944 juunis, Lõuna-Poolas hõivati juunikuu jooksul Galiitsia alad, Lvivi linn ka, põhja pool jõuti välja Sani, Visla ja Bugi jõgedeni. Visla jooneni jõudmine tähendas välja jõudmist Varssavini, 1.aug puhkes Varssavis Armija Krajowa