Tuleettevalmistus toimus seekord difosgeeni sisaldavate gaasimürskudega. Hõivanud Thiaumont'i patarei ja Fleury küla, jäi Verduni viimane kaitseliin – Souville – neile siiski kättesaamatuks. 1. juulil alanud liitlaste pealetung Somme'i jõe ümbruses sundis sakslasi ära tõmbama osa oma kahurväest. Asjadel hoiti siiski silma peal, kuni saksa väed olid lõplikult välja kurnatud ning uus ülemjuhatus Hindenburgi ja Ludendorffi näol pöörasid pilgu mujale. 21. oktoobril alustasid prantslased pealetungi ja pärast pikka pommitamist 400 mm kahuritest võtsid 24. oktoobril Douaumont'i fordi lõpuks tagasi. 2. novembril taandusid sakslased ka Vaux' fordist. 11. detsembril alanud prantslaste viimane löök lõi sakslased tagasi algpositsioonidele. (Verduni lahingu kaart) Tulemus Üle 714 000 surnud sõdurit mõlemalt poolelt. Lisagem haavatud ja teadmata kadunud – kokku rohkem kui 1,2 miljonit
Freikorpsi (parempoolsed militaarsed grupid) liige Ernst Röhm (1887-1934). Veel loodi 1922 NSDAP noorteühendus, mis hakkas kandma nime Hitler-Jugend. 8.11.1923, olles inspireeritud Mussolini edukast riigipöördest Roomas, üritasid Hitler ja ta pooldajad Münchenis võimu haarata (nn. Müncheni õllekeldriputs - Baieri valitsusjuht võeti natside poolt vangi ja Hitler kuulutas end valitsusjuhiks, Berliini valitsuse võimult tagandatuks ja, sõjaväe poolehoiu võitmiseks, kindral Ludendorffi sõjaministriks). Katse oli üsna mannetu ning suruti järgmine päev maha, Hitler vahistati ja mõisteti veebruaris 1924 5 3 aastaks vangi, ent vabastati juba detsembris samal aastal. Vanglas kirjutas Hitler oma seisukohti käsitleva raamatu Mein Kampf, mille juures teda aitas ta erasekretäriks kujunenud Rudolf Hess. Ja Hitleri populaarsus sel perioodil kasvas.
häälekandja "Völkischer Beobachter" toimetajaks sai Tallinnast pärit Alfred Rosenberg. Ajaleht hakkas ilmuma iga päev, õhutades rahvamasse võimuhaaramisele. 8. XI 1923. a. üritas Hitler korraldada Münchenis riigipööret. Selleks vangistati ühes suures õllelokaalis poliitilisel koosolekul kõnet pidav Baieri valitsusjuht G. von Kahr. Samas kuulutas Hitler ka Berliinis asuva keskvalitsuse ja presidendi võimult eemaldatuks ning nimetas enda uueks valitsusjuhiks. Kindral E. Ludendorffi (oli edukas armeekindral idarindel maailmasõja päevil) aga sõjaministriks, lootes sel moel armee toetusele. Ent armee jäi Weimari vabariigile truuks ja nn. õllekeldriputs suruti järgmisel päeval maha. Hitler mõisteti aastaks vangi, kuid ta vabanes juba 9 kuu pärast. Vanglas valmis tal raamat "Mein Kampf"("Minu võitlus"), milles ta sõnastas ja põhjendas oma programmi. 1924. a. hakkas Saksamaa majanduslik olukord paranema ning seetõttu vähenes ka natside mõju.