· See andis tema elule esmakordselt mõtte, andis talle seltsimehed, välise distsipliini. Regulaarse tegevuse, heaolutunde ja mis kõige olulisem kuuluvustunde. · 1923. aasta novembris toimus Baierimaal Münchenis natside esimene väljaastumine ajaloos on see tuntud Õllekeldririigipöördekatse nime all. Katse ebaõnnestus ja Hitler koos kaaslastega (nende seas oli ka I maailmasõja tuntud väejuht kindral Ernst von Luddendorf) arreteeriti ja mõisteti viieks aastaks vangi. · Vanglas jõudis Hitler ka ühe olulise järelduseni VÕIMULE TULEB TULLA SEADUSLIKE VAHENDITEGA. Hitler tõmbas endale avalikkuses tähelepanu: · Propagandadriumfiga oma kohtuprotsessil, · Oma lagunenud partei ülesehitamisega pärast vangistust, · Majanduskriisi ajal hiiglasliku poliitilise armee juhiks kerkimisega, · Hämmastavalt lühikese ajaga diktaatorliku kontrolli
Nn 21.-25. augusti piirilahingutes said Antanti väed lüüa ja pidid taganema mitusada kilomeetrit. Alles Marne'i lahingus pandi Saksa vägede edasitung seisma ja algas positsioonisõda, mis püsis suhteliselt muutumatult sõja lõpuni. 1914. aasta Idarinne 17. augustil alustasid rünnakuid 2 Vene armeed. Nad kohtasid sakslaste poolt nõrka vastupanu. Kriitilisel momendil vahetasid sakslased oma vägedel idas juhtkonna välja ja asemele tulid kindral Hindenburg ja Luddendorf. Nad panid vene vägede liikumise seisma, hävitades 1 armee Tannenberg lahingus. Austria-Ungari kandis raskeid kaotusi Vene vägede vastu sõdides, kui ka Serbia vastu sõdides. Koos Saksamaaga tegid nad rünnaku Vene vägede vastu Poolas, mis muutis rinde stabiilsemaks, kuid ei muutunud positsioonisõjaks. 2. Sõjategevus 1915-1917 Positsioonisõda- sõjas tekkinud olukord, kus kaitserelvad ja vahendid muutsid ründerelvad nõrgaks ja rünnakud ohvriterohkeks
Motor Company asutaja · Nikolai II- Vene keiser, kes osales Jaapani-Vene sõjas. Andis usu-, sõna-, koosolekuvabaduse, kutsus kokku riigiduuma, revolutsioonid riigis, kuna vabadused puudusid. · Wilhelm II Saksa keiser. Soovis riigiterritooriumi laiendada, rohkem võimu saada maailmas, kolooniad ümber jaotada. · Franz Ferdinand oli Austria ertshertsog, tema tapmine oli ajendiks I maailmasõjale · Erich Luddendorf saksa vägede ülemjuhataja I maailmasõjas · Paul von Hindenburg - Saksamaa sõjaväelane ja riigitegelane, president aastatel 19251934. · Philippe Petain - Prantsusmaa sõjaväelane ja riigipea aastail19401944. · Vladimir Lenin - Venemaa bolsevikejuht, Oktoobrirevolutsiooni läbiviija, NSVL esimene valitsusjuht ja leninismi rajaja. · David Lloyd George Briti peaminister sõjaaegses koalitsioonis, liberaalide partei juhti
Rumeeniaga. 20. juulil 1919 said nad lüüa. Rahutu 1923 · 11.01.1923 okupeerisid Prantsuse ja Belgia väed Ruhri väidetavalt Saksamaa maksmata reparatsiooni katteks. · 24.-30.09.1923 provotseeris Komintern kommunistliku mässu Bulgaarias. · 23.10.1923 Hamburgis kommunistide mäss Ernst Thälmani juhtimisel. · Osaliselt vastuseks sellele korraldasid natsionaalsotsialistid (Hitler, Luddendorf) 8.- 9.11.1923 nn. Müncheni õlleputsi. · 1.12.1924 kommunistlik mäss Tallinnas (viimane Kominterni mässukatse). Natsionalistlikud jõud Saksmaal · Saksamaal oli palju vägesid jäänud idaaladele, millega liitusid paramilitaarsed üksused Rauddiviis/Landeswehr üks neist. · Juba märtsis 1920 katse Weimari vabariik kukutada (nn. Kapi puts). · 1919-1921 peeti Sileesias maha kolm ülestõusu Poolaga ühinemiseks, mis suruti maha
annaabi.ee 
