Giovanni Verga samanimeline novell, mille põhjal on libreto kirjutanud Giovanni Targioni-Tozzetti ja Guido Menasci. Tegevus toimub Vizzini ligidal Sitsiilias Lihavõtete ajal. Turiddu, enne armeeteenistusse minekut tõotab oma armastust Lolale, kes aga tema äraoleku ajal on abiellunud küla vankrivedaja Alfioga. Kui Turiddu naaseb, lubab ta olla truu Santuzzale, kelle ta aga hülgab ning käib taas Lola kannul. Santuzza on solvunud ja meeleheitel räägib oma loo Turiddu emale Luciale. Santuzza laulab oma romansi “Voi lo sapete, o mamma”/”Te ju teate, ema”. Ta ütleb, et ei saa kirikusse astuda, sest tema au on rüvetatud. Need olid tollal väga tõsised sõnad – kui naine oli oma neitsilikkuse ära andnud, tuli tal selle mehega abielluda või ei abiellunud enam temaga keegi. Kiriku esisele platsile saabub Turiddu, noorte vahel puhkeb tüli, mille käigus Turiddu käsib Santuzzal ta rahule jätta ning viimaks, alandatuna, neab Santuzza Turiddu “A te, la Mala
Firenze 1589 Ülesehitus ja idee - Giovanni de' Bardi Tekst - Ottavio Rinuccini (peamiselt) Muusika - Luca Marenzio (2., 3.), Cristofano Malvezzi (Firenze toomi kapellmeister; peaaegu kogu ülejäänud muusika), Emilio de' Cavalieri (näit. 6. finaal - Ballo del Gran Duca), Jacopo Peri (Arioni lamento 5., ise laulis, ja arvatavasti ka 1. algusaaria), Giulio Caccini (Võlutari aaria 4. oma naisele Luciale), Bardi (Kuradi kaebus 4.) Muusikaline juht ja lavaline juht - Cavalieri Lavakujundus ja tehnikaimed - Bernardo Buontalenti (tema ideedest said eeskuju hilisemad baroki teatrikunstnikud) Lava ehitati Uffizi ballisaali (praegu osa U. galeriist) Osalejatest: Vittoria Archilei - kuulus lauljanna (S), Firenze õukond. 1. Harmoonia ja 5. Amphitrite Margherita - eelmise õpilane ja (kasu)tütar, hiljem Caccini teine naine Giulio Caccini - harfimängija, laulja, helilooja
annaabi.ee 
