päev kosusid + ülejärg töötasid • Üksildane maja Portugalis – üle nurmede, 1/4 miili, kanapeele istuma, kullatud kamber, salatrepp • Cadizi – vanaeit, C ja Cu pidid sinna sõitma hobustega • Avacena linn, Sierra, Morena mäed – trahteris, olid 30 miili sõitnud hobustega • Badajozis võõrastemaja – varastati Cu pistoolid munga poolt • Sõitsid läbi Lucena, Chillase, Lebrixa -> jõudsid Cadizi – varustati laevastikku • San-Sacramento – paraguai jesuiidid • Gaeta – vanaeit läks emaga sinna, väike maatükk seal, lähedal kullatud galeriile, kõik kooriti paljaks, viidi Marokkose • Maroko – orjakaubandus, kõik naised viidi sinna, ujus veres, mulatid, valged, tõmmud, mooralased – kõik tapeti ära. • Ceutas – laevale minek, vanaeit itaaliasse, aga viis hoopis Alžiiri müügiks maakonna deile.
liikuda kuitahes kaugele mistahes suunas, nii et sellest sai kõige võimsam malend (varem sai ta liikuda ainult ühe välja võrra diagonaalis). Täpselt fikseerimata olid veel vangerdamise reeglid ning patiseisu tagajärg (viimases lepiti lõplikult kokku 19. sajandi alguses). 15. sajandil hakkasid ilmuma kirjutised sellest, kuidas malet mängida. 1497 avaldati Hispaania vaimuliku Luis Ramirez-i ,,De Lucena Repetición de Amores y Arte de Ajedrez" ("Armastuse kordumine ja malemängu kunst"). Lucena ja hilisemad meistrid nagu Pedro Damiano Portugalist, Giovanni Leonardo di Bona, Giulio Cesare Polerio ja Giachino Greco Itaaliast ning Hispaania piiskop Ruy López de Segura hakkasid uurima avangut ja analüüsima lihtsamaid lõppmänge. 18. sajandil muutus kandvaks jõuks males Prantsusmaa. Kaks kõige tähtsamat