lavamaa kaguosa. II Kirde-Eesti oligo- ja düstroofsete järvede valdkond- Alutaguse idaosa, Põhja-Eesti lavamaa idaosa ja Kõrvemaa põhjaosa metsarikka loodusmaastiku glastiokarstilised ja akumulatiivsed järved. III Kõrg-Eesti eutroofsete järvede valdkond- Sakala kõrgustik, Väikese Emajõe orund, Võrtsjärve nõgu, Otepää kõrgustik, Kagu-Eesti lavamaa põhja- ja lääneosa ning Vooremaa maastikuline valdkond. IV Pandivere lubjatoiteliste järvede valdkond- sinna kuuluvad Pandivere kõrgustiku järved V Vahe-Eesti düstroofsete järvede valdkond- see haarab Alutaguse lääneosa, Kõrvemaa lõunaosa, Kesk-Eesti ja Pärnu madaliku, jääb ulatusliku soode ja rabade leviku alale. VI Madal-Eesti düseutroofsete järvede valdkond- Põhja-Eesti rannikumadalik, Põhja- Eesti lavamaa lääneosa, Lääne.Eesti madalik ja Hiiumaa järved. VII Lääne-Eesti halotroofsete järvede valdkond- vanemad järved Lääne-Eesti rannikul ja
Domineerivad düseutroofsed järved. Järvede läbivool on nõrk, pinnakate on toitesooladevaene. Järved on suure reostustundlikkusega. Rohkesti haruldasi, kaitset vajavaid ja häid puhkejärvi. Väikese kalamajandusliku väärtusega 3. Kõrg-Eesti eutroofsete järvede valdkond järved paiknevad kultuurimaastikus. Üsna suure läbivooluga. Hea kala- ja vähimajanduslike eeldustega ja sobivad sageli ka puhkamiseks 4. Pandivere lubjatoiteliste järvede valdkond pinnakate on karbonaatne, aluspõhi tugevasti karstunud. Osa järvi ajutise iseloomuga (täituvad veega vaid kevadisel suurvee perioodil). Erilist kala- ja puhkemajanduslikku tähtsust valdkonna järvedel ei ole 5. Vahe-Eesti düstroofsete järvede valdkond omanäolised ökosüsteemid 6. Madal-Eesti düsetroofsete järvede valdkond pinnakate on õhuke, järved asuvad sageli karbonaatsel aluspõhjal. Lubiainete ja humiinainete kuhjumine
annaabi.ee 
