Happelise vee korral kasutatakse lupjamist ja ka vee läbilaskmist liivafiltrist, mis normaliseerib pH. Lisaks pH mõõtmisele, on tarvidus teada veel Al, Fe, Ca sisaldust vees. Vesi (pinnavesi) on tavaliselt kõige happelisem kevadiste ja sügiseste suurvete ajal. Lupjamine on vajalik kui pH on alla 6 ja kaltsiumisisaldus vees on alla 5 mg/l. Sissevooluvee lupjamist soovitatakse teha lupjamiskaevu abil. Lupja saab osta otse lubjatehastest või poest kotikaubana. Üldiselt on Eestis madala pH-ga vaid rabaveed. Vee aereerimine on vajalik kui sissevoolu vees on hapnikusisaldus liiga madal või vett soojendatakse ja seepärast vabanevad lahustunud gaasid. Hõlpsaim võimalus vee aereerimiseks on paisata vesi peene uduna basseinidesse. Vette võib õhku pumbata kompressoriga läbi pihustikivide. Vee aereerimiseks on olemas sissevoolu konstruktsioone
ülaosast välja vähibasseinidesse või tiikidesse. Voolu kiirus seatakse selliseks, et lubjakivipuru hõljub ja seguneb voolus, kuid ei lähe veega kaevust välja torustikku. Soovitatuimad lupjamise materjalid on jahvatatud lubjakivi või dolomiit. Dolomiidis on lisaks kaltsiumile ka magneesiumi. Kustutamata lubi CaO ja peen ehituslubi reageerivad liiga kiiresti ja tõstavad pH ohtlikult kõrgeks. Neid soovitatakse vaid tiikide desinfitseerimiseks. Lupja võib osta otse lubjatehastest või poest kotikaubana. Vee aereerimine Vee aereerimine on vajalik kui sissevoolu vees on hapnikusisaldus liiga madal või vett soojendatakse ja seepärast vabanevad lahustunud gaasid. Tiikides või basseinides ei vaja vesi tavaliselt aereerimist. Hõlpsaim võimalus vee aereerimiseks on paisata vesi peene uduna basseinidesse. Vette võib õhku pumbata kompressoriga läbi pihustikivide. Kompressoril peab olema õliärastaja vältimaks määrdeõli sattumist vette
annaabi.ee 
