mehhaanilises koostises. Karbonaadid Kaltsiit CaCo3. 56% CaO, 44%CO2. Kaltsiit on oluliseks kivimmineraaliks trigonaalselt, kusjuures kristallid on väga vormirikkad. Lubjakivides esineb väliselt amorfse massina, järvelubjas amorfse muldse pulbrina, allikalubjas aga mitmesuguste egakorrapäraste moodustistena. K 3, E 2,6-2,8. Enamasti värvusetu või piimvalge. Lõhenevus täiuslik. Lahustub tormiliselt 10% soolhappes, kusjuures eraldub CO2. Enamik k-de on tekkinud veekogudes mitmesuguste lubjaskeletiga organismide jäänustest, mille kuhjatised moodustavad lubjakivi. Viimase moodustumisel tekib marmor. Meie aluspõhja kivimites on kaltsiit üheks levinumaks mineraaliks. Kaltsiidi kristalle võib leida peaaegu kõikides paemurdudes ja lubjakivi paljandites. Magnesiit MgCO3. 47,6% MgO, 52,4% CO2. Kristalliseerub trigonaalselt. K 4-4,5, E 2,9-3,1. Värvus kollaka või hallika varjundiga valge. Lahustub HCl-s vaid kuumutamisel. Dolomiit CaMg/Co3/2. 30,4% CaO, 21,7% MgO, 47,9% CO2.
Elasid selgeveelistes soojades veekogudes ning olid toesehitajad. Surid välja globaalse kliima jahenemise ajal. 2 Eelkambriumis (600 jne milj. aastat tagasi) settevallid olid kaetud tsüanobakterite mattidega. Hulkraksed organismid moodustasid riffe hiliskambriumis. Ordoviitsiumis olid sammalloomad. Moodustasid lubjasetet. Hilisdevonis surid kõik külma tõttu välja. Permis olid lubjaskeletiga käsnad. Heksakorallid on säilinud tänapäevani ja neil on 6 tentaaklit (ulatuvad välja) ja 6 sisemist sekti (sisseulatuvad). On modulaarsed organismid, kes on laia kasvuvormide spektriga. Põhimoodul on polüüp. Teatud suuruseni on osadel binaarne jagunemine ja pärast seda kasvavad edasi. Tänu koralli sümbioosile esineb neil nii autotroofset kui heterotroofset toitumist. Autotroofsus on põhiliselt puutaolisel kasvuvormil.
annaabi.ee 
