veeris, liiv, kruus, ibe. 6.Jaota mullad lõimise järgi 3 rühma. Kirjuta juurde lühendid. Kerged: Keskmise raskusega: Rasked: liivmullad l, kergeliivsavi ls1, raske liivsavi ls3, saviliivmullad sl. keskmine liivsavi ls2. Savimullad s. 7.Mida näitab mulla reaktsioon? Milline on pH näitaja aluselise, happelise ja neutraalse reaktsiooni korral? Mulla reaktsioon näitab lubjasisaldust ja happesust. Tugevalt happeline kuni 4,5 mõõdukalt happeline 4,6...5,5 nõrgalt happeline 5,6...6,5 neutraalne 6,6...7,2 leeliseline üle 7,2 8.Kuidas hinnatakse mulla happesust? Enamik kultuurtaimi eelistavad neutraalset või nõrgalt happelist mulda,mille puhul on head tingimused toitainete omastamiseks taimejuurte abil 9.Joonista sõmeralise struktuuriga muld 10.Mis on sõrmeproov? Sõrmeproov on see, kus saadakse teada milline on muld.
Kui vesi pinnase kohal pole selle aja jooksul selgeks muutunud, on savi väga rasvane ja seda on ehituseks raske kasutada. Lubjasisalduse testimine Savi lubjasisaldus määrab selle külmakindluse ja füüsilise tugevuse. Liiga suur lubjasisaldus põhjustab savipinna murenemise, krohv võib pudeneda ja savisein kahjustuda sedavõrd, et see kaotab oma kandevõime. Reeglina ei tohi lubjasisaldus savitöödeks kasutatavates materjalides olla suurem kui 4%. Lihtsaim viis ligilähedaselt savi lubjasisaldust hinnata on järgmine: savist vormitakse 1 kuni 2 cm läbimõõduga õhukesed savikoogid ning need kuivatatakse ahjus. Kui viimased kokkupuutes soolhappega põhjustavad selle kihisemise ja "suitsemise"on lubjasisaldus materjalis kindlasti üle 5%. Kui kihisemine puudub või see toimub väga vähesel määral, siis on savi ehituseks kõlblik. pH Savimaterjalide pH on reeglina 7 8,5. Ülemistest pinnakihtidest võetud savi võib tänu happevihmadele olla ka happelisem.
Kaltsium Lupjasisaldava kestaga loomana vajab vähk eluks nii vee kui toidu kaudu rohkesti kaltsiumi. Soomes loetakse vee üle 16 mg/l ulatuvat kaltsiumi ioonide sisaldust vähi kaltsiumivajaduse katmiseks piisavaks. Vähikasvanduses peaks vee kaltsiumisisaldus olema üle 30 mg Ca/l, soovitavalt üle 50 mg Ca/l. Eesti looduslikes vetes ongi kaltsiumisisaldus tavaliselt üle 30 mg/l, lubjakivirikka pinnasega piirkondades aga tunduvalt kõrgem. Vee lubjasisaldust (seega Ca sisaldust) võib tõsta lupjamisega, selle tagajärjel happeline vesi neutraliseerub e. pH tõuseb. Vee lupjamist on parem teha vähkidest võimalikult kaugel - nii, et vähini jõudev vesi sisaldaks vaid lahustunud kaltsiumi. 10 Mürgised ained Paljud taimekaitsemürgid on vähile eriti mürgised, sest nad on välja töötatud putukate st. lülijalgsete (aga viimaste hulka kuulub ka vähk) hävitamiseks. Põldudelt
annaabi.ee 
