lõpunikulgemiseks kuluda aastaid . Pikaajalisel kõvenemisel väheneb teatud määral sõltuvus lähtematerjalide koostisest. Mördi tugevus mikrotasandil suureneb mitme sajandi jooksul keskmiselt 50% . Pikemaajaline plastne olek on soodne selle poolest, et koormused sättuvad sobivas asendis, vähendades süsteemi jäikusest tingitud sisepingeid ja seega pragunemise tõenäosust. Mõõdukas koormus mõjub hästi ka mördi kivistumisprotsessi tulemustele . Karboneerudes tõmbub lubjapasta kokku ligikaudu 0,35% ulatuses. Kokkutõmbumise vältimiseks on vaja lisada lubjale täiteainet, mis suurendab ka poorsust, kergendades niiviisi gaasivahetust ja kiirendades seega karboneerumist [7,17]. Seda täiteainet nimetatakse ka agregaadiks või inertseks täidiseks. Viimast väljendit ei peeta aga korrektseks, sest mingil määral see reaktsioonides siiski osaleb [19]. Poorsus on ajaloolistel lubimörtidel reeglina 30Â45%, seejuures on pooride suurus vahemikus 0,1Â100m.
Liimvärviga võib katta nii krohvi, kipsi, kivi kui ka papi ja paberit. Puidule värvi ei soovitata, kuna puudub vajalik elastsus. Liimvärvi omadused: 1. Hea kattevõime 2. Hea nakkuvus 3. Kuivab kiiresti 4. Vananeb kaunilt 5. Lihtne uuendada 6. Kegre eemaldada Lubivärv e. vesivärv: Lubivärv koosneb 1 mahuosast lubipastast 2-3 mahuosast lubjaveest ning vajadusel pigmendist. Lubjavett saadakse 1 mahuosa lubjapasta- ja 4-5 mahuosa vee segamisel. Märjana on värv oluliselt tumedam ning kuivades muutub mitme tooni võrra heledamaks. Lubivärv nakkub kõige paremini lubikrohvi või lubivärviga. Üldjuhul värvitakse 1 kiht päevas, sageli värvi segades. Lubjal põhinev kaseiinvärvi retsept: 1 kg lahjat kohupiima 1l külma vett 1,5 kg kustutatud lupja Puitpindade värvimiseks lida 1l värvi kohta peene joana pidevalt segades 25 ml linaõlivärnitsat. See muudab värvi elastsemaks
reaktsiooni käigus eraldub soojus. Saaduseks on kustutatud lubi ehk kaltsiumhüdroksiid. Basseinides peaks lubi pastana laagerduma vähemalt 23 kuud, kuid pigem aasta. Lupja võib sellisel moel säilitada aastaid ning aja jooksul selle omadused vaid paranevad. Traditsiooniliselt on lupja kustutatud ka liivaga segatult. Sellise kustutusviisi eesmärgiks oli lubjapasta ja liiva omavahelise kontakti suurendamine, mis toimub kõige paremini kõrge temperatuuriga märjas keskkonnas. Samal eesmärgil klopiti ja tambiti segu tugevalt. Mördis ühineb kaltsiumhüdroksiid aja jooksul õhus leiduva süsihappegaasiga ning aegamööda kivinedes muutub taas lubjakiviks. LUBIMÖRT Vastupidiselt jäigale ja ehitise loomulikku hingamist tõkestavale tsemendile, on lubi
või jahvatatud lubjakivi. Tellisepuru lisamisel toimub kivistumine ka märjas keskkonnas. Ajaloolisteks orgaanilisteks lisanditeks oli näiteks muna, piim (ka lõss), veri, loomakarvad, linaõli, suhkur, õlu ja uriin. Loomakarvu kasutati armeeriva materjalina, teistega loodeti tõsta mördi vee- ja külmakindlust ning plastsust. Lubivärv jätab esteetilise, elava välimusega pinna ning filtreerib ruumiõhku. Koostiseks on lubjapasta, lubjavesi ning vajadusel pigment. Selline segu lastakse 2- 3 päeva kinnises nõus seista. Õhu juurde pääsu korral tekib koorik, mis tuleb enne kasutamist eemaldada. Sideainest 4 küllastunud selge lubjavesi kallatakse välja. Pigmendi lisamisel tuleb seda enne värviga segamist sulatada 2 ööpäeva (vahekorras 1:1 lubjaveega), kui aga värvile pigmenti ei lisata, saadakse valge lubjavärv (Pilt 2)
annaabi.ee 
