karstijärv on järv mille nõgu on tekkinud kivimite lahustumise ja langatuste tagajärjel. Sellised on nt: Porkuni karstijärv; Kiidakaevu. Toituvad enamasti allikatest ja pinnaveest. Põhjalikumalt läbi uuritud lubjakivikoopad maailmas asuvad Sloveenias Karsti platool. Just seda paika uurides jõudsid geoloogid rohkem kui sajandi eest järeldusele, et need looduse nähtused saavad tekkida seetõttu, et lubjakivi voolava vee toimel pikapeale lahustub. Nähtust, mille tulemusel lubjakividesse kõikvõimalikke pinnavorme tekib, hakati avastuskoha Karsti platoo järgi nimetama rahvusvahelise terminiga karst. Eesti Põhja osa koosneb samuti põhiliselt lubjakividest mille tõttu esineb siin palju karste millesse tekivad karstijärved. Karstijärved tekivad koobaste sisse langemisel ja nende kaudu voolab vesi karstidesse moodusdades maaaluseid jõgedesüsteeme. Kui koobas kokku vajub tekib maapealne karstijärv. Raplamaal esineb palju karstijärvi. Tuntumaid ...
aiakeskkonnas mõneti võõrana, eriti ebaprofessionaalse teostuse puhul. Enim levinud ning ihaldatavateks hapulembesteks taimedeks on rododendronid ehk rodod (suvehaljaid liike nimetatakse ka asaleadeks). Oskusliku liigi- ja sordivaliku puhul on võimalik nautida õiteilu varakevadest kesksuveni. Rodode istutusala täitmiseks sobiva substraadi "retsept" on järgmine: · 3 osa jämeda fraktsiooniga rabaturvast (väldi madalsooturvast!) · 3 osa jämedat savivaba liiva (kruus ei sobi, kuna on lubjane ja sisaldab saviosakesi; mereliiv ei sobi, kuna sisaldab soolasid) · 1 osa männimetsa kõduhorisondist võetud kõdu koos kõdupuidu, okaste, kooretükkide, käbiosakestega · 1 osa hapu reaktsiooniga komposti (pH olgu 4...5) · veidi rodode granuleeritud eriväetist Ka istutusele järgnevatel aastatel on rodosid vaja väetada happelise komposti ning rodoväetisega. Juhiseid rodode kasvatamiseks ning istutamiseks:
Läikiva, glasuuritud pinnaga portselanist WC-potid ja valamud on tugevad, samas ka kergesti puhastatavad ja hooldatavad. Puhastage neid vee ja üldpuhastusvahendiga. Ärge kunagi kasutage terasvilla, metallkraabitsaid või teisi pinda kriimustavaid abivahendeid; vältige tugevaid happeid nagu soolhape või väävelhape. Sama kehtib ka tugevate leeliseliste kohta, nagu seebikivi, kuna need võivad hävitada läikiva pinna. Kui piirkonnas, kus elate, on kare vesi, st. lubjane vesi, siis on tõenäoline, et vesi jätab teie WC- potile ja valamule lubjarandid. Et vältida lubja sissesööbimist, piserdage pinda näiteks sidrunhappe või äädikhappega (lahjendatud 1:5). Samuti võite kasutada happelisi WC- puhastusvahendeid, mis on saadaval igas suuremas ostukeskuses. Jätke hape happerandile seisma 1015 minutiks, siis hõõruge pinda harjaga. Kui see ei aita, vajate midagi tugevamat: fosforhapet (vesilahus, 1:3) või äädikhapet (1:2).
Taime kõrgus ja läbimõõt: 3-5 m kõrge, 3-5 m lai Taime välislaadi kirjeldus: Ebakorrapärase laiuva võraga Lehed: Peenikesed, pealt hõredalt, alt tihedalt hõbedaste karvadega kaetud Õied või õisikud: Ebameeldivalt lõhnavad, kellukjad, seest kollased, pealt hõbevalged Õitsemine: mais-juunis Liigi eritunnused: Külmakindel, põuakindel, talub kärpimist. Hea meetaim Kasvukoha nõuded: Päikseline, kuiv kuni märg mullastik, lubjane kasvukoht ei meeldi Kasutamine haljastuses: soolotaimena Joonis 94. Ahtalehine hõbepuu (http://www.neevaaed.ee/wp- content/uploads/wpsc/product_images/ahtalehine%20h%C3%B5bepuu1.jpg; http://www.garten.cz/images_data/2986-elaeagnus-angustifolia-1.jpg) 98 Joonis 95. Ahtalehine hõbepuu 99 Õunapuu (Malus) Konkreetne liik: Iluõunapuu ,,Royalty" (Malus ,,Royalty")
annaabi.ee 
