sadama ja Kunda mõisa vahel. 1883. aastal töötas Kunda tsemenditehases 336 töölist. Pilt esimesest tehasest: Tehase ulatuslikum laiendamine moodsa tehnika baasil, ehk siis teise tehase ehitus algas 1892. aastal ja kestis 1898. aastani. Uue tehase rajamisel kasutati uusimat tehnoloogiat ja seadmeid, mis olid välja töötatud tsemenditööstuse seadmete tootmisele spetsialiseerunud F. L. Smidthi masinatehases Taanis. Tehast rekonstrueerides asendati senine põhitooraine lubjamergel lubja- ehk paekiviga, mida oli Kunda ümbruses külluses. Kasutusele võeti pideva töötsükliga šahtahjud (nn R-ahjud), mida peeti tollal tehnika viimaseks sõnaks. 1897. aastaks oli tehase toodang jõudnud 51 000 tonnini aastas ja tööliste arv ulatus suvekuude täiskoormuse ajal 700ni. Aastal 1893 võeti kasutusele hüdroelektrijaam 260 hobujõulise turbiiniga. Kolm aastat hiljem ehitati Kunda-Rakvere laiarööpmeline raudtee, et
Portland tsement on tänapäeval kõige enam kasutatud sideaine. Tsemendi toormaterjal peab andma vajaliku keemilise koostise. Tsement sisaldab järgmisi ühendeid CaO, SiO 2, Al22O3, Fe2O3. nendest lihtsatest ainetest moodustub rida keerukaid keemilisi ühendeid. Enamasti kasutatakse tsem valmistamisel 2 toorainet kaltsiiitkivim(lubjakivi, marmor, kriit jne) 75-78% ja savi 22-25%. Tsemendi tootmine 1) kuivmenetlus kasutatakse kui tooraine on lubjamergel; 2) märgmenetlus kasutatakse kui tooraineid on 2. Toormaterjali ettevalmistus: Märja menetluse puhul lubjakivi purustatakse killustikuks ja segatakse vee ja saviga ning loheb märjalt jahvatamisele. Saadakse peeneks hõõrutud pasta taoline mass lobri. See suunatakse lobri basseini, kust võetakse proove ja vajadusel lisatakse veel midagi. Kuiva meetodi puhul kivid purustatakse ja sorteeritakse.
annaabi.ee 
