katab korallid ja lämmatab nad. Selle vastu on heaks kaitseks rannikualadel kasvavad mangroovisalud, kuna need filtreerivad muda enne merre jõudmist. Paraku on aga inimesed asunud neid kütteks ja asulate ehitamiseks maha raiuma ja seega võtavad ära hea loodusliku kaitsebarjääri. Ka kliima muutustel on korallidele otsene mõju. Näiteks CO2-e tõus atmosfääris põhjustab veepinna happesuse tõusu, mis omakorda takistab korallidel lubjakiviskelettide moodustumist. Sagedased on ka laevaankrute ja sukeldujate poolt tekitatud mehhaanilised kahjustused. Kõik eelpool mainitud mõjud on korallidele stressifaktoriteks, mis soodustavad erinevate haiguste levikut. Viimastel aastatel on olnud mitmeid korallide haiguste epideemiaid. Samuti on avastatud palju uusi haigusi, samas kui juba tuntud haigused võtavad järjest hävitavamaid vorme. Levinumaks haiguseks on nn. korallide pleekimine
kaldalähedastesse vetesse, sest see katab korallid ja lämmatab nad. Selle vastu on heaks kaitseks rannikualadel kasvavad mangroovisalud, kuna need filtreerivad muda enne merre jõudmist. Paraku on aga inimesed asunud neid kütteks ja asulate ehitamiseks maha raiuma ja seega võtavad ära hea loodusliku kaitsebarjääri. Ka kliima muutustel on korallidele otsene mõju. Näiteks CO2-e tõus atmosfääris põhjustab veepinna happesuse tõusu, mis omakorda takistab korallidel lubjakiviskelettide moodustumist. Sagedased on ka laevaankrute ja sukeldujate poolt tekitatud mehhaanilised kahjustused. Kõik eelpool mainitud mõjud on korallidele stressifaktoriteks, mis soodustavad erinevate haiguste levikut. Viimastel aastatel on olnud mitmeid korallide haiguste epideemiaid. Samuti on avastatud palju uusi haigusi, samas kui juba tuntud haigused võtavad järjest hävitavamaid vorme. Levinumaks haiguseks on nn. korallide pleekimine. Nimi on
annaabi.ee 
