· Eesti rahvastiku tihedus on 3 / 30 / 330 inimest km²-l 2. Millised järgmitest väidetest on õiged, millised valed ? paranda valed väited ära. Devoni liivakivid on vanemad kui ordoviitsiumi lubjakivid Õige / Vale Saaremaal paljandusvad aluskorra kivimid Õige / Vale Ordoviitsiumi lubjakivisid võib näha Põhja-Eesti paekaldal Õige / Vale Pakri poolsaarel paljanduvad kambriumi liivakivid Õige / Vale Pealiskord Eesti alal koosneb tardkivimitest Õige / Vale Tallinnas on aluskord 120-130 meetrit sügavusel, Võrus aga juba 600meetri güvavusel.Õige/Vale 3
merglid ja dolomiidid, mis paljanduvad pankadel, loodudel ning rohketes murdudes. Pinnakatte moodustab enamasti rähkmoreen, klibu ning mere- ja tuiskliiv.( 2 ) Foto.7. Ohesaare pank Saaremaal. 2.2. Hiiumaa geoloogiline ehitus, aluspõhi ja pinnakate. Hiiumaa aluspõhja moodustavad lubjakivid. Kohati (Sarve, Heltermaa, Kõrgessaare) on lubjakivid maapinna lähedal. Enamasti aga on nad kaetud mõnekümne meetri paksuse settekihiga. Lubjakivisid katavad tavaliselt rähksed liivsavid, savid ja kruusliivad.( 3 ) 8 3. Pinnamood ja selle kujunemine 3.1. Saaremaa pinnamood ja selle kujunemine. Saaremaa on üldiselt tasase pinnamoega madal saar. Saare lääneosas kerkivad jääservamoodustised Lääne-Saaremaa- ja Sõrve kõrgendik. Põhjarannikul Jaani- ja Jaagarahu lademe piiril on pankrannik.
Dolomiidid koosn. valdavalt mineraal dolomiidist, kuid lisandina võib neis esineda samasid mineraale, mis lubjakivideski. Mikroskoopiliselt sarnased lubjakividega ja nende eraldamiseks kasutatakse 5% HCl, millega dolomiidid reageerivad nõrgalt. Dolomiitide ja lubjakivide vahel on olemas pidevad üleminekud, sest suurem osa dolomiite on tekkinud esialgsete lubjakivide dolomitiseerumise arvel. Meie aluspõhjas on tüüpilisi dolomiite vähem kui dolomitiseerunud lubjakivisid. Enam on dolomiiti siluri ajastu setete hulgas. Merglid on lüliks lubjakivide, savide vahel. Saikat materjali sisaldavad 25 -50%. Tekivad nii normaalse soolsusega meredes, laguunides kui ka mageveelistes järvedes. Tavaliselt hallika, roheka või kirju värvusega. Eesti aluspõhjas piiramatu levikuga. Tüüpilsemaks mergliks on siluris jaani lademes esinev rohekashall mergel. Allikalubja teke on seot. kaltsiumkarbonaadi väljasadestumisega allikates. Seda leidub rohkesti
annaabi.ee 
