Mäetippusid, mille kõrguseks on rohkem kui 2300m, on Norras 26. 31,7% pindalast on kuni 299m kõrgusel merepinnast, 28,7% pindalast on 300-599 m kõrgusel, 19,5% pindalast 600-899 m kõrgusel ning 20,1% pindalast kõrgemal. 39 000 km2 on vähemalt 1000 km kõrgusel merepinnast, 91 000 km2 500-1000 m kõrgusel. Keskmine kõrgus merepinnast umbes 490 m (Euroopa keskmine kõrgus on 300m). Jäätumine ja teised jõud kulutasid pinna ning tekitasid paksud liivakivi-, konglomeraadi- ja lubjakivisetted. Tekkisid ka suuresti erodeerunud peneplaanid. Nendest on tekkinud muu hulgas Lõuna-Norras asetsev Hardangeri platoo 900 m kõrgusel merepinnast, Euroopa suurim mägiplatoo (11 900 km). Kliima Niiske kliimaga rannikuala läänes ja kontinentaalse kliimaga ala idas Lahutab Skandinaavia mäestik Kesk-Norras. Mida sügavamal sisemaal, seda kontinentaalsem on kliima. Sademeid jääb vähemaks, suved on soojad, talved märgatavalt külmemad. Norra läänerannikul on väga mahe ja niiske kliima
4. Vees lahustuvuse järgi: · vees lahustuv mustus, mille eemaldamiseks piisab jahedast veest (sool. suhkur, värske veri, lahjad puuviljamahlad, mõningad värvid) · vees lahustumatu mustus, mille eemaldamiseks on vaja puhastusainet. a)orgaaniliste lahustite toimel lahustuv mustus - rasv, vaha, vaik, liimid, värvid, pigi jne. b)leeliseliste puhastusainete mõjul lahustuv mustus -rasv, õli, nõgi jne. c)happeliste puhastusainete mõjul lahustuv mustus- lubjakivisetted, rooste jne. d)erinevate ainete segunemisel tekkinud mustus e)mikroobid, bakterid, viirused, mis hävivad kuumuse, desinfektsiooni võikiirguse toimel. Eriti kergelt määrduvad sellised pinnad, nagu: -märjad ja rasvased -staatilise elektriga laetud -karedad -pehmed Mustuse eemaldamine on kerge, kui: -teame mustuse koostist -asume kohe mustust puhastama -kasutame õigeid puhastusaineid, töövahendeid ja töövõtteid Mustuse eemaldamisvajadus
Üle 2300 kõrgusi mäetippe on 26. 31,7% pindalast on kuni 299 m kõrgusel merepinnast, 28,7% pindalast 300–599 m kõrgusel, 19,5% pindalast 600–899 m kõrgusel ning 20,1% pindalast kõrgemal. 39 000 km² on vähemalt 1000 km kõrgusel merepinnast, 91 000 km² 500–1000 m kõrgusel. Keskmine kõrgus merepinnast on umbes 490 m (Euroopa keskmine kõrgus on 300 m). Jäätumine ja muud loodusjõud kulutasid pinna ning tekitasid paksud liivakivi-, konglomeraadi- ja lubjakivisetted (sparagmiit). Tekkisid ka suuresti erodeerunud peneplaanid. Nendest on tekkinud muu hulgas Lõuna-Norras asetsev Hardangeri platoo 900 m kõrgusel merepinnast, Euroopa suurim mägiplatoo (11 900 km), Põhja-Norras suurema osa Finnmargi maakonnast hõlmav Finnmarksvidda. Kambriumist Silurini oli suurem osa territooriumist allpool merepinda. Sel ajal tekkis 100–160 m paksune lubjakivi, kiltja savi, tahvelkilda ja konglomeraadi kiht. Kaledoonia orogeneesi jätkuna tekkisid mäed.
annaabi.ee 
