N: Mullutu-Suurlaht, Linnulaht, Sutlepa meri jt. Kallaslaugasjärved-Tüüpilised rabajärved on väikesed ja pealtnäha elut punakaspruuni veega, sest suuri veetaimi neis ei kasva. Soodijärved moodustuvad aeglase vooluga suurte jõgede lookeist, palju Emajõe kallastel. Meteoriiditekkelised järved- Kaali järv tekkis umbes 2600 aastat tagasi ainulaadne kogu Euroopas.Järve ümbritseva valli siseküljel on näha meteoriidiplahvatusel maapinnast välja paisatud lubjakivirahne. Looduslikud paisjärved kujunesid jääajajärgse Läänemere poolt kokku kantud ja tuule kuhjatud luidete taha. Tänaseni on säilinud umbes 8000 a. tagasi tekkinud Ülemiste jv. Elutingimused järvedes- Taimede ja loomade elu järves määrab ära: toitainete hulk, hapniku hulk, päikesevalgus, veetemperatuur. Kui järvevees on piisavalt toitu ja hapnikku, on selle elustik rikkalik. Vees olev hapnik on pärit õhust veetaimedest. Hapnikku
suuri veetaimi neis ei kasva -Soodijärved -moodustuvad aeglase vooluga suurte jõgede lookeist -palju Emajõe kallastel -Meteoriiditekkeline järv -Kaali järv tekkis umbes 2600 aastat tagasi ja on ainulaadne kogu Euroopas. -järve ümbritseva valli siseküljel on näha meteoriidiplahvatusel maapinnast välja paisatud lubjakivirahne. -Looduslikud paisjärved -kujunesid jääajajärgse Läänemere poolt kokku kantud ja tuule kuhjatud luidete taha -tänaseni on säilinud umbes 8000 a. tagasi tekkinud Ülemiste järv Enne mandri jäätumist tekkinud järved – Peipsi ja Võrtsjärv Mandrijäätekkelised – Saadjärv, Pühajärv, Viljandi järv Merelahtedest tekkinud – Harku järv, Mullutu-Suurlaht Laugas- ehk rabajärved – Parika järv, Väikejärv
annaabi.ee 
