Püramiidi ümbritses kunagi 10,5 m kaugusel müür, mille kõrgus oli antiikallikate järgi umbes kümme meetrit, paksus aga, nagu uuringud näitavad, kolm meetrit. Suurest püramiidist ida pool seisavad veel kolm "püramiidikest",kuhu arvatakse olevat maetud Hufu kolm naist. Omapärane vaatamisväärsus on spetsiaalsesse paviljoni paigutatud nn. Päikeselaev, mille 1954. a. juhuslikult avastas egiptuse arheoloog Kamal el Mallak. Laev leiti liiva ja 17-20- tonniste lubjakiviplokkide alla varjatud "sadamast" püramiidi lõunaküljel. Arvatakse, et just selle laevaga toimetati püramiidi juurde Hufu mumifitseeritud surnukeha. Lisaks kõigele sellele on Hufu püramiidi ümbrusest lahti kaevatud umbes 150 ülikukalmu Järgmisena suundume Hafra püramiidi juurde, mis asub Giza platoo teises otsas, kuhu me jõuame kümne minutiga. Nagu te näha võite , olemegi Hafra püramiidi juures. Hafra püramiid jäi Hufu püramiidile 3.1 meetriga alla, seega on püramiid praegu 136
soojendanud päike on selle sisetemperatuuri tõstnud üle kolmekümne kraadi. On järsu kallakuga koridore, mõned aga lõpevad äkki nagu põhjatu kuristikuga. Nendesse koridoridesse tänapäeva külastaja ei satu, neile on mõeldud neoonlampidega valgustatud niinimetatud "turistikoridorid". Päikeselaev Omapärane vaatamisväärsus on spetsiaalsesse paviljoni paigutatud nn Päikeselaev, mille 1954. a juhuslikult avastas egiptuse arheoloog Kamal el Mallak. Laev leiti liiva ja 17-20-tonniste lubjakiviplokkide alla varjatud "sadamast" püramiidi lõunaküljel. 4500 aastat tagasi Liibanoni seedrist valmistatud veesõiduki pikkus on 43,3 m, laius kuni 5,6 m ja süvis 1,5 m. Aluse 1224 detaili kinnitavad vaid köied ja puupunnid, metallosi pole. Laeva keskel oli 9 m pikkune kinnine "kajut". Arvatakse, et just selle laevaga toimetati püramiidi juurde Hufu mumifitseeritud surnukeha. Ümbritsevad rajatised 4
Madalmaal loodi esimesed kivikonstruktsioonid mullale väikseid munakaid või siis jõekive lisades, aga 1000 eKr hakati mõndades kohtades katsetama õhukeste tahutud kivide asetamist mitme kihina, et luua platvorme või valle. Keskmise eelklassikalise perioodi ajal levis aina enam kivimüüritise katmine tahutud kividega , mis fassaadile meeldivama välimuse andmiseks kaeti omakorda paksu lubikrohvi kihiga. Karniiside valmistamiseks kasutati suuri kiviplokke. Lõpuks astus suurte lubjakiviplokkide asemele fassaadile väiksemad plokid ning tahutud kivide asemele tuli müüritis. Veel kasutati sel perioodil tappliidesega kive ka kipskrohvdekoratsioonide liitmiseks välisseinaga. Krohviga kaeti nii sise kui ka välispindu, hoonele värvi andmiseks tooniti mõnikord krohvi, näiteks Tikali ümarplatvormi puhul. Perioodi lõpul võeti kasutusele astmikvõlv. Klassikaline ajajärk
annaabi.ee 
