Üleriigilise tähtsusega maardlaid on 9 AAVERE, HARKU, KARINU, KUNDA, METSLA, NABALA, VASALEMMA, VÕHMUTA ja Väo. 2007. aastal kaevandati Eestis ühest maardlast 484,9 tuh m3 tsemendilubjakivi, viiest maardlast 132,5 tuh m3 tehnoloogilist lubjakivi ja 14 maardlast 2 738,7 tuh m3 ehituslubjakivi. Kokku kaevandati kahekümnest maardlast. 2 Kaevandamine Lasnamäe lademe lubjakiviplaat (Lasnamäe ehituslubjakivi). Peamiselt paemurrud, kust murtud kivi või selle töötlemissaadusi on tarvitatud ulatuslikumalt suuremate ehitiste püstitamiseks mitte ainult murru lähikonnas, vaid ka kaugemal. Andmed seisuga 01.01.1992 · Harku lubjakivi, ehituskivi, ehituskillustik · Väo lubjakivi, ehituskivi, ehituskillustik · Maardu lubjakivi, ehituskivi, ehituskillustik · Kunda lubjakivi, ehituskillustik ja tsemendi tooraine
lametrükitehnika, mis põhineb rasva ja vee vastastikuse tõukumise printsiibil ja mille puhul kasutatakse trükkimiseks kiviplaati. (Lametrükk on trükitehnika, mille puhul trükiplaadi pind on täiesti tasane. Värvi kinnitamiseks kasutatakse mitmeid keemilisi ja fotokeemilisi võtteid. Tuntuim tehnika on litograafia ehk kivitrükk.) Trükkimiseks on vaja litokivi. Litokivi ehk litograafiakivi on peeneteraline ja savikas lubjakiviplaat, mida kasutatakse litograafias. Litokivi lihvitakse tavaliselt 812 cm paksuseks. Seejärel joonistatakse kivile rasvase kriidi ja/või tussi abil kujutis, mida söövitatakse nõrga lämmastikhappe lahusega. Happe toimel ühineb värvis sisalduv rasv keemiliselt kiviga (joonisevabadel pindadel laiendab hape kivi poore ja muudab pinna vastuvõtlikuks vee toimele). Pärast seda kaetakse plaat kummiaraabikuga, et kaitsta sinna peale tehtud kujutist
Monotüüpia lametrüki tehnika, kus värviga metall- või klaasplaadile maalitud kujutisest saadakse trükkimisel harilikult üks tõmmis. Litograafia Litograafia ehk kivitrükk (kreeka keeles lithos 'kivi' + graph 'kirjutan') on lametrükitehnika, mis põhineb rasva ja vee vastastikuse tõukumise printsiibil ja mille puhul kasutatakse trükkimiseks kiviplaati Trükkimiseks on vaja litokivi. Selleks võetakse 812 cm paksune lihvitud lubjakiviplaat ja sellele joonistatakse kujutis rasvase kriidi ja/või tusiga. Seejärel söövitatakse kiviplaadi pinda nõrga lämmastikhappe lahusega, mille toimel värvis sisalduv rasv ühineb keemiliselt kiviga (joonisevabadel pindadel laiendab hape kivi poore ja muudab pinna vastuvõtlikuks vee toimele). Plaat kaetakse joonisele kaitsekihi saamiseks kummiaraabikuga. Tõmmist tehes kantakse trükivärv niisutatud kivile värv jääb püsima joonistusele, kuna
annaabi.ee 
