II maailmasõja lõpuni. Nõukogude okupatsioonivõimud moodustasid siin algul kaks külanõukogu Kurna ja Nabala, mis 1960. a. liitusid Nabalaks. 7 5. NABALA MAANTEEKAART Punane tee-Tallinna Ringtee Oranz tee-Nabala tee 8 6. NABALA KARSTIALAD Ülemiste järve vesikonnas, Nabala karstialal planeeritakse avada 860 ha suurune lubjakivimaardla. Maardla avamine teeks loodusele palju kahju, muuhulgas hävitaks see Euroopa tuntusega Tuhala Nõiakaevu, mida külastab 15 000-20 000 loodusesõpra aastas, nende seas kruiisilaevadega saabuvaid turiste tervest maailmast. Nõiakaevu keemise aegu on külastajaid veel mitu korda rohkem. 9 7. NABALAKÜLA MÕISAHOONE Esimesed teated Nabala mõisast pärinevad 1475 aastast. Aegade jooksul on mõis kuulunud nii rüütel- kui vaimulikkonnale
rg Kallavere O1kl FOSFORIIT lubjakivimaardla 495 aa PÕLEVKIVI-
Kui mõelda põlevkivile mõtleme esmalt Ida- Virumaa tuhamägedele, kuid Tartu Ülikooli geoloogid on kindlaks määranud, et tegelikult avastati põlevkivi esmakordselt Sõmeru vallas Kohalas. 6 Üleriigilise tähtsusega maardlate hulka kuuluvad Eesti põlevkivimaardla (Kohala, Pada, Haljala ja Rakvere uurimisväljad), Toolse ja Rakvere fosforiidimaardlad ning osaliselt Kunda lubjakivimaardla. Probleemiks on piirkonna lõunaosas paiknev mahajäetud Ubja kaevandus. Vanade kaevanduskäikude varingutest, mis ei ole prognoositavad, tekivad maapinna langatused. Olenevalt konkreetse muutuse eripärast ja kohast, toimub maapinna liigniiskumine ja kahjustuvad kuivendussüsteemid. Siin pole enam võimalik kahjustuste ennetamine, vaid ainult nende parandamine. Ubja kaevandusväli asub Eesti põlevkivimaardla loodenurgas, põlevkihi avamusjoone lähedal. Pandivere kõrgustiku põhjanõlval
Kui mõelda põlevkivile mõtleme esmalt Ida- Virumaa tuhamägedele, kuid Tartu Ülikooli geoloogid on kindlaks määranud, et tegelikult avastati põlevkivi esmakordselt Sõmeru vallas Kohalas. 6 Üleriigilise tähtsusega maardlate hulka kuuluvad Eesti põlevkivimaardla (Kohala, Pada, Haljala ja Rakvere uurimisväljad), Toolse ja Rakvere fosforiidimaardlad ning osaliselt Kunda lubjakivimaardla. Probleemiks on piirkonna lõunaosas paiknev mahajäetud Ubja kaevandus. Vanade kaevanduskäikude varingutest, mis ei ole prognoositavad, tekivad maapinna langatused. Olenevalt konkreetse muutuse eripärast ja kohast, toimub maapinna liigniiskumine ja kahjustuvad kuivendussüsteemid. Siin pole enam võimalik kahjustuste ennetamine, vaid ainult nende parandamine. Ubja kaevandusväli asub Eesti põlevkivimaardla loodenurgas, põlevkihi avamusjoone lähedal. Pandivere kõrgustiku põhjanõlval
(Kaljuvee 2011). Eesti mäetööstusettevõtete liidu juhatuse esimees Rein Voog juhib tähelepanu asjaolule, et kui varud maapõues on keskkonna-registris ja maavarade registris, ei tähenda see seda, et neid maavarasid hakatakse kohe kaevandama. Tegu on riigi rahvusliku rikkusega, mida saab kasutada Eesti majanduse ja riigi arenguks. (Käärt 2011) MTÜ Tuhala Looduskeskus tegi ettepaneku Nabala maastikukaitseala moodustamiseks. Ühtlasi sooviks keskus ka sealse lubjakivimaardla aktiivtarbevarude ümberhindamist passiivvarudeks. Keskkonnaministeerium on algatanud keskkonnamõju hindamise Nõmmevälja, Nõmmküla, Tammiku ja Tagadi uuringualadel, et selgusele jõuda selles, kas maavaru tuleks ümber hinnata passiivseks . Samuti selgub seejärel kolme taotlevate karjääride koosmõju. (Lattu 2010) Seni on Nabala ettevõtted plaanitavate kaevanduste keskkonnamõjusid eraldi hinnanud.
annaabi.ee 
