sügavus aga suureneb, kusjuures langus moodustab umbes 3,5 meetrit kilomeetri kohta. Eestis kuni 70m sügavusel. http://polevkivi.blogspot.com Eesti põlevkivi ladestusala on umbes 3000 km2. Kaevandatud ala on 425 km2. Eesti põlevkivi on umbes 450 miljonit aastat vana. www.tempt.ee Regio Eesti põlevkivi koostises leidub peale orgaanilise aine peamiselt veel lubjakivi ning savi. Neist viimane ei esine põlevkiviladestise omaette kihtidena, vaid on põlevkivi- ja lubjakivikihtides jaotunud väga peeneteralise, liivast ja savist koosneva lisandmaterjalina. Põlevkivi kuivainet võib vaadelda kolmest iseseisvast põhikomponendist koosnevana: ·orgaaniline osa, ·liiv-saviosa (koos FeS2-ga), ·karbonaatne osa, Põlevkivi õli Põlevkiviõli on põlevkivi orgaanilise osa termilisel lagundamisel ja õliaurude kondenseerimisel saadav tumepruuni värvuse, spetsiifilise lõhna ning tavalistel temperatuuridel (0...20 °C) hästi voolav vedelik.
miljonit aastat tagasi. Settekivimite kiht on tüsedaim Kagu-Eestis. Põhja-Eestis moodustavad pealiskorra lubjakivid, Lõuna-Eestis valdavalt liivakivid. Pealiskorra kivimeid katavad hilisemad jääaegsed ja jääajajärgsed setted, mida nimetatakse pinnakatteks. See tekkis enamasti Kvaternaari ajastul. Pealiskorra kivimites võime vahel näha Vanaaegkonna (Paleosoikumi) veeorganismide jäänuseid, seda eriti Ordoviitsiumi ja Siluri lubjakivikihtides. Vanimaid pealiskorra kivimeid, mis Eestis paljandub, on Kambriumi ajastu sinisavi, mida võime näha paekalda järsakutel, näiteks Sakas Ida-Virus. Sinisavi kihtidel lasuvad Kambriumi ja Ordoviitsiumi liivakivid ja neil omakorda lubjakivid. Lõuna-Eestis moodustavad Devoni liivakivikihid mitmes jõeorus kauneid paljandeid: Taevaskojad Ahja jõe ürgorus, Kalmistu paljand Tartus Emajõe ürgorus, Võhandu ja Piusa liivakivipaljandid jt
annaabi.ee 
