veekoguse korral aga lubjapiim. Seega sõltuvad kustutatud lubja omadused kustutamise tingimustest. Palju on arutletud kustutatud lubja laagerdumiseks vajaliku aja üle. Minimaalseks laagerdumisajaks peetakse 23 nädalat ja optimaalseks ajaks sama palju kuid. Mõned soovitavad koguni sama arvu aastaid, eriti peenema krohvitöö puhuks. Plinius Vanema teostest nähtuvalt ei kasutatud antiikajal lupja, mis polnud vähemalt 3 aastat lubjaaugus seisnud. Seletusi sellisele pikale laagerdumisajale on mitu: lubjas esinev MgO kustub palju aeglasemalt; suuremate lubjaterade reageerimine on difusioonlimiteeritud; aja jooksul jätkub osakeste peenendumine. Eksperimentaalselt on tõestatud, et pikaajalisel rohke veega laagerdumisel saadakse peenemad Ca(OH)2 osakesed (u. 10µm). Vähese veega pulbriks kustutamisel saadakse aga enam kuni 30µm osakesed, mis kasvavad kiiresti u. 60µm suuruseks.
kui kuumadele pindadele. Kipskrohv- sellest vormitakse või valatakse seina- ja laekaunistusi. 2.2 Krohvimördid, nende valmistamine ja omadused. Lubimördid P I - Kasutatakse kõige rohkem puit-, tellis-, betoon- ja teiste pindade krohvimiseks. Need mördid on plastilised ja tugevad, nakkuvad hästi mitmesuguste pindadega ja on kuivades kohtades kestvad. Lubimörtide sideaineks on kustutamata või kustutatud lubi. Valmistatakse lubjataignast. Mida kauem on lubjatainast lubjaaugus hoitud, seda parem on mört. Lubi - kipsmört - Lubi-kipsmördid on plastilised ning küllalt tugevad. Neid kasutatakse põhiliselt siseruumide krohvimiseks, mis ei ole niiskuse mõju all. Selle valmistamisel lisatakse hästi läbisegatud lubimördile 0.1- 0.5 mahuosa kipsi. Lubi- ja kipsmörti valmistatakse niipaljju, et seda oleks võimalik ära kasutada 4-5 minuti jooksul. Tsementmört - Tsementmördid on mitteelastsed ja neil on kõrge aurutakistus. Sobivas
Krohvisüsteemi omadused ei sõltu ainuüksi mördi koostisest, vaid ka paljudest muudest teguritest, mis mõjutavad mördi omadusi tema tootmise, töötlemise ja kuivamise ajal. 2.3 Lubimördid Lubimörtide sideaineks on kustutamata või kustutatud lubi. Puhtad lubikrohvid on väikese survetugevusega, aga väga hea aurujuhtivusega. Muinsuskaitsealuste objektide krohvimisel kasutatakse sageli lubikrohve. Selliseid krohve tuleb teha lubjast, mis on eelnevalt kaua seisnud lubjaaugus. Lubikrohv peab lisaks müüritisele kaitsma ka iseennast. Tänapäeval õhus sisalduvad keemilised ühendid mõjuvad lubjale kahjustavalt. Seetõttu ei ole lubivärvid ega ka lubikrohvid piisava püsivusega. Vanade meistrite poolt tehtud lubikrohvid on püsinud tänaseni põhjusel, et lubikrohvi kivinemise ajal ei seganud nende kivinemisprotsessi agressiivsed kemikaalid. Vajaliku paksusega krohvi saamiseks tuli vanadel meistritel teha viis
annaabi.ee 
