Polüm.liitusid püsivateks polüm.kogumikeks, mis oliud ümbritsevad kk-st eraldatud. Rakts vajalik energ. Saadi ultravioletkiirg,soojuskiirg,õhuelektr. Bioev-elu tekkis vees. Protobiondid-esmased elukandjad, millest arenesid prokarüootsed rakud. Eluvormid:ürgaegkond-Prokarüoodid(3mld) Aguaegkond:bakterite ilmumine, hulkrakstete teke. Vanaaegkondhulkraksete loomade ehitustüüpide areng.keelikloomade kiire evolutsioon,roomajad,kahepaiksed,kalad,sauruste esivanemad. Keskaegkond: karbid,lubivetikad,linnud,putukad,saurused. Uusaeg:imetajad,kirkjad,vaalalised,kukkurloomad, TAIMED: 410-110mlj-ÜRGRAIKAD(sõnajalgtaimeD)-esinevad varred,risoomid.puudusid tõelised lehed ja juured. *280-360-HIIGLASLIK:SÕNAJALGT:paljun.eostega,tõelised lehed-fotosünt; mulla teke taimejäänuste lagunemisesr ja kivimite murenemisest *300-350-PALJASSEEMNET.paljunemine seemnetega *100-130-KATTESEEMNET.õite ja viljade esinemine LOOMAD: 400- LÜLIJALGSED 395-345-KAHEPAIKSED-paljunemine vees,elavad maismaal
lasund. Argilliit kiltsavi, kõvastunud, plastsuse kaotanud savikivim. Avamus ala, kus kindla vanuse või koostisega kivimid ulatuvad otse maapinnale, või on kaetud õhukeste kivistumata pinnakatte setetega. Balti klint ligi 1200 km pikkune, Ölandi saare lähistelt algav ja Laadoga järve lõunakaldani ulatuv järskude astangute süsteem. Barjäärriff vallrahu, üksteisele kinnitunud merepõhja organismide (korallid, lubivetikad, käsnad jt.) lubiskelettidest moodustunud piklik, vallitaoline merepõhjakõrgendik. Bentoniit merepõhja langenud vulkaanilisest tuhast moodustunud settekivim. Bioherm organismide poolt moodustatud merepõhjakõrgendik. Delta jõe tasane lehviku- ehk kolmnurgakujuline suudmeala. Distaalne liustikuservast kaugem osa. Dolokivi mineraalist dolomiit koosnev kivim Dolomiit kaltsiumi ja magneesiumi süsihappesooladest (Ca/MgCO 3) moodustunud mineraal ja kivim.
Karbonis (soe, niiske kliima) arenes mitmekesine taimestik (osjad, kollad, sõnajalad- kivisöelademed). Uued lühijalgsete rühmad ja algeliste kahepaiksete mitmekesisus. Esimesed roomajad, sauruste esivanemad. Võime muneda koorega mune. Sarnane mereelustik. Permi lõpus väljasuremine- 96% mereliste selgrootutest, 50% sugukondadest, trilobiidid, käsijalgsed. Kujunes Keskaegkonna elustik: meredes ammoniitide, karpide ja luukalade mitmekesisus; lubivetikad. Suurenesid roomajate mõõtmed (hiidsisalikud, dinosaurused, tiib- ja kalasisalikud). Juuras evolutsioneerusid esimesed linnud. Aegkonna lõpus hakkasid levima õistaimed ja putukad. Kriidi ajastu lõpul suur väljasuremine (meteoriit). Hävisid dinosaurused ja merelised loomarühmad. Uusaegkonnas imetajate kiire evolutsioon (kiskjalised, kabjalised, londilised, närilised, ahvilised)
annaabi.ee 
