isegi näha (nt. graniit). Roosaks graniidiks nimetatakse graniiti, milles on roosakad kristallid, roheliseks graniidiks, millel on rohekad kristallid. Kristallideks on kogunuenud graniidis minerallid, kuna magma jahtumine sügaval maakoores on toimunud väga aeglaselt. 5. Mis on kivistised? Kivistised ehk fossiilid on veekogu põhjas setetesse vajunud organismide jäänused, millest on tekkinud kivimid. Kunagi ookeanis elanud loomade lubikojad. Taimede jäänused. 6. Nimeta 4-5 võimalust, milleks kasutatakse kivimeid? Ehitusel, kütusena, keemiatööstuses, kunstis ja kultuuris, gaasi ja õli tootmisel, viimistluskivina, 7. Kuidas määrata kivimite vanust? Suhtelise vanuse määramiseks selgitatakse välja kivimikihtide tekkimise järjekord. Seda meetodi saab kasutada kohtades, kus kivimikihid paljanduvad maapinnal. Reeglina on paljandis kõrgemal asetsev kiht madalamal asetsevast noorem, seda aga
kambriumi kihistustest ja valdav osa Põhja- ja Kesk-Eestist saab kvaliteetse põhjavee Lontova veepidemel (Lontova savil) lasuvast ordoviitsiumi-kambriumi põhjaveelademest. ORDOVIITSIUMI ladestu 480-443 milj. a. tagasi. Eesti ala kattis jätkuvalt madalaveeline rannikulähedane meri. Kliima muutus kuivemaks ja merre settis üha vähem terrigeenset materjali (liiva, aleuroliiti), ülekaalu sai karbonaatne settimine (lubikojad, millest tekkis 70-180 m paks settekompleks - lubjakivid). Lubjakivid on tekkinud erineva sügavusega merebasseinis ja on erineva koostisega ja värvusega põhja pool hallid, lõuna pool punakad. Varem settinud setted muutusid dolomiitideks jne. Rannalähedases meres settinud fosfaadirikastest karpidest on tekkinud oobulusfosforiit (fosforiidisõja põhjustaja, põlluväetise tooraine). Fosforiidirikas liivakivi argilliit e. diktüoneemakilt (diktüoneemaargilliit) sisaldab uraani -
Ülal ühendab poolmeid lukuside ehk ligament. Poolmeid tõmbab kokku tugev sulgurlihas. Mantliõõnes asuvad neil suu ja pärak ning õõne mõlemal pool lõpused. Eranditult vee-elulised, elutsedes nii mere- kui ka magevees. Karbid on limuste seas ainulaadsed, sest nende suus puudub toitumiseks vajalik hõõrel ehk raadula. Karbid toituvad kas vett filtreerides (on filtrijad) või putkeste abil, enamasti on nad lahksugulised (enamus tigudest on hermafrodiidid). Ökol. roll: lubikojad lagunevad aeglaselt, moodustavad kivistisi, settekivimeid; vee puhastajad. Kasutatakse keskkonnaseires, toiduks, mõned sisaldavad huvitavaid (ka mürgiseid) keemilisi ühendeid, pärlite tootmine. KOORIKLOOMAD EHK VÄHILAADSED Koorikloomad ehk vähilaadsed kuuluvad lülijalgsete hulka, kogu keha koosneb samuti segmentidest. Enamikul liikidel on 1620 lüli, primitiivsematel vähkidel 60 või rohkem. Hingavad lõpustega. Vähilaadsete pikkus on 0,1 millimeetrist 60 sentimeetrini.
annaabi.ee 
