a) vibureid pole(puuk) b) 1sperm, 1vibur(valdav osa imetajaid) c) 1sperm, mitu viburit(vähkide spermid d) Hästi palju vibureid, liitspermidel on palju vibureid. Põhineb ka kujul, suurusel Munaraku ehitus ja mitmekesisus 1.Kestade eripära, alati on munarkkudel olemas esmane kest ja selle tekitab rakk ise. II ja III rakkude kestad kujunevad erinevalt. II järkude kestad tekivad munasarjarakud + sarjarakud, väga hästi välja arenenud putukatel. III raku kestad teivad???, valk ja lubikestas. 2. Rebu, valkude ja lipiidide rohke varuaine, mitmekesisus 2: a) hulgaalusel · Minimaalse reburakkudega või puudub(imetajatel) · Väga vähese reburakkudega(kukkurloomad) · Keskmise rebuhulgaga(kahepaiksed) · Väga suure hulgaga reburakkud(munad, mida inimene sööb) b)rebu paigutuse alusel · Rebu ühtlaselt üle keha laiali(pärisimetajad, inimene ka) · Rebu on koondunud ühte otsa · Rebu on munaraku keskel(linnud, roomajad)
Nimetatakse ka rebukestaks. Saab kanamuna peal näidata. teiskest moodustavad abirakkude eritised. Väga hästi väljakujunenud putukamunadel. Kolmandased kestad tekivad munaraku liikumisel munajuhas, neid valmistab munajuha. Kanamunal on neid 3tk: valkkest ehk munavalge; lubikesta alune valkkest; lubikest ehk munakoor Kestade ülesanded: Kaitse mehaaniliste mõjutuste eest. Ainevahetus väliskeskkonnaga või naaberrakkudega: nt munaraku lubikestas poorid, kust lähevad läbi gaasid, bakterid, väikse molekulmassiga muud ühendid; ainevahetus taimerakkudel plasmodesmidega Kestad annavad rakkudele kuju. Rakumembraan (plasmamembraan) o Koostis: Fosfolipiidne kaksikkiht Valgud Oligosahhariidid membraani pealispinnal Tsükliline alkohol (loomarakus kolesterool, taimerakus fütosteroolid jne). o Rakumembraan on dünaamiline. o Ülesanded: Transport
annaabi.ee 
