tagakeha kolmandal, neljandal, viiendal ja kuuendal kõhulookel paiknevad vahanäärmed. Teistel tarus olevatel mesilastel vahanäärmed puuduvad. (Arro et al., 1997) Mesilasperesid ei ole soovitatav või on lausa keelatud paigutada kõrgepingeliinide lähedale, ega selle alla, sest sest mesilased võivad kaotada seal orientatsiooni ning eksida teel tarru. Samuti ei sobi sooäärne niiske maa. Sealne niiskus tekitab mesilasperele hallitushaigusi (kivihaue, lubihaue). Väikesed ojad, tiigid on mesilastele aga soodsad, sest sealt saavad nad vett hõlpsasti kätte.(Arro et al., 1997) Mõningad kriteeriumid, mis tarudel peavad olema: · Taru peab mahutama 100000 mesilast ja kuni 150kg mett. · Materjal peab olema õhuke ja läbilaskev (puit) · Tarul peab olema 1-2 reguleeritava suurusega lennuava. Lennuava võib olla kuni 15 mm, talvel aga hiirte sissepääsu takistamiseks
Suvel on vajalik pöörata tähelepanu mesilaste lendamisviisile. Hea ilmaga lendavad mesilased väga intensiivselt, kuid haigete perede mesilased lendavad tavaliselt väga loiult või hoopiski ei lenda. Sageli ainult eeltoodud sümptomite põhjal on võimatu eristada varakevadel levivat nosematoosi tavalisest kõhulahtisusest või, näiteks ameerika haudmemädanikust ja varroatoosist tingitud haudmekahjustusi, mis esinevad sügisel. Vahel on hallitusseente tekitatud lubihaue väliselt sarnane pahaloomulise kivihaudmega, mis on kindlasti kriitilisem lubihaudmest. 3. Probleemid rändel metsadesse Korpustarudes tuleks luua sobivad tingimused õhu läbivooluks tarust, kuna vastasel juhuks ei saaks minna nendega rändele. Tavaliselt kasutakse selleks võrkpõhja ja tuulutusavasid taru lael, muidu häviks pere rändel ülekuumenemisse. Rändel toovad sure mure kaasa sipelgad. Kui asetatakse mesilaspered liiga
annaabi.ee 
