maha visata. Väetamisel tuleb jälgida, et pigem väetada vähem kui rohkem. Väetada tuleb happelise täisväetisega enne jaanipäeva, muidu võrsed kasvavad jõudsalt edasi ja ei jõua enne talve puituda ning kahjustuvad pakasega. Väetamise kohta on erinevaid soovitusi- näiteks väetada vaid ,,sügisväetisega", rododendronite väetisega, kristalliiniga, fosforväetistega. Mitte mingil juhul ei tohi väetada lubiainetega (tuhk, klinkritolm) ega kloori sisaldavate väetistega! Põuasel perioodil on kastmine hädavajalik. Kasta võimaluse korral alati õhtuti. Kastmiseks on sobivaim vihma- ja tiigivesi või kraanivesi, millele on lisatud sidrunimahla või veidike sidrunihapet. Olulisi haigusi ja kahjureid Eestis täheldatud ei ole. Kasutatud kirjandus: 1) Aed ja Kodu ,,Aednik soovitab: milliseid metsataimi võiks kasvatada koduaias" 21.06.2011 http://aedjakodu.tarbija24
Seente tegevuseks sobib pH- vahemik 5,5 … 8. Liigne happesus mõjub kahjulikult paljudele mikroorganismidele. Nii näiteks hakkavad happelises keskkonnas arenema kasulike mikroorganismide (mügarbakterid, nitrifitseerivad bakterid jt) asemel mitmed haigusetekitajad ning roisubakterid. Aga samas langeb mikroorganismide aktiivsus ka liiga aluselises keskkonnas. 2.4.3. Kasvupinnase reaktsiooni reguleerimine Kasvupinnase liigset happesust vähendatakse mitmesuguste lubiainetega (vt punkt 5.3.4), mille + anioonosa on happelisi H -ioone neutraliseeriv alus. Neutraliseerimisreaktsiooni käigus seotakse vesinikioon taimedele kahjutusse ühendisse, milleks on veemolekul. Happeliste vesinikioonide hulga vähenemisega kaasneb happelise reaktsiooni muutumine aluselisemaks. Sageli aga on vaja kasvatada hapulembeseid taimi kohtades, kus looduslikud mullad on liiga aluselised või siis on vaja valmistada sellistele taimedele kasvupinnas
annaabi.ee 
