· V.V. Dokutsajev 1846-1903 õpetus mullatekketeguritest · P.A. Kostõtsev 1845-1895 agronoomiline mullateadus · N.M. Sibirtsev 1860-1900 esimene geneetilise mullateaduse õpik · Anton Nõmmik- koostas Eesti kohta esimese agrogeoloogilise suunitlusega kaardi (1924) · Alfred Lillema- koostas esimese geneetilise suunitlusega kaardi Eesti kohta (1946) · Oswald Hallik- uuris happeliste muldade levikut Eestis ja kõikvõimalikke lubiaineid happesuse likvideerimiseks, muldade lupjamisele aluspanija. · Arnold Piho- pani aluse tõelisele väetusõpetusele, rajas väetiskatsete võrgu eestis. · Loit Reitman- Eesti mullageneesi rajaja. · Endel Kitse mulla eripind Mulla koostis: tahkeosa 50% (mineraalid 45%, orgaaniline aine 5%), õhk 25% vesi 25% Geoloogia ülesanneteks on Maa ülemiste kihtide e. maakoore ehituse, kivimilise koostise ja kivimite vastastikuste suhete selgitamine
Mullateaduse ajalugu Hakkas välja kujunema siis, kui tekkis suurem nõudlus põllumajandussaaduste järele (peale feodaalkorra lõppu). Tähtsaim mullateaduse rajaja on V. Dogutsajev- pani aluse kõige olulisematele mullateaduse valdkondadele. Anton Nõmmik- koostas Eesti kohta esimese agrogeoloogilise suunitlusega kaardi (1924). Alfred Lillema- koostas esimese geneetilise suunitlusega kaardi Eesti kohta (1946). Oswald Hallik- uuris happeliste muldade levikut Eestis ja kõikvõimalikke lubiaineid happesuse likvideerimiseks, muldade lupjamisele aluspanija. Arnold Piho- pani aluse tõelisele väetusõpetusele, rajas väetiskatsete võrgu eestis. Loit Reitman- Eesti mullageneesi rajaja. Rein Kask- aluspanija muldade hindamisele ehk boniteerimisele. Mulla mineraalosa ja selle kujunemine Maa ehituses võime eristada nelja erinevat geosfääri ehk vööd, kus aine koostis, omadused ja termodünaamilised tingimused erinevad. Kõige pealmiseks kihiks on maakoor, mille tüsedus võib
haljasalatüübile sobiv kasvupinnas. Tööstuslikult toodetav kasvupinnas valmistatakse täpselt doseeritud komponentidest, mis segatakse spetsiaalsete segistite abil. Pärast segamist kasvupinnas sõelutakse eraldamaks sellest liigjäme materjal ning pinnasesse kõlbmatud jäätmed (metall, klaas, puit jm). Sõelumisega üheaegselt lisatakse kasvupinnasesse vajalikud väetised ning reguleeritakse tema reaktsiooni, lisades lubiaineid. Nõuetekohaselt toodetud kasvupinnas on kasutamiseks valmis nii, et haljasala rajamise ajal ei ole enam vajadust kasvupinnast täiendavalt puhastada prügist või muudest kõrvalsaadustest. 5.1. Kasvupinnase kvaliteedinäitajaid Kasvupinnas peab täitma oma funktsiooni ja vastama tootja ja tarbija vahel kokku lepitud kvaliteedikriteeriumidele, kui tegemist on klienditootega. Masstootena valmistatavad kasvupinnased
annaabi.ee 
