10) USA sisepoliitika : vabariiklased ja demokraadid. Nii USA-s kui ka Suurbritannias toimus kaheparteisüsteem. Kuidas USA-s valitses vabariiklik kord, mitte monarhia.Seadusi võttis vastu Kongress ning riigipeaks oli nelhaks aastaks valitud president. Juhtivateks erakondadeks olid Vabariiklik ja Demokraatlik Partei. Mõlemad Prteid pooldasid vabaturumajandus (paremerakonnad).Vabariiklased pidasid riigi sekkumist majandusse täiesti lubatuna , Demokraadod arvasid , et kui vaja võib riik majandust reguleerida. Maailmasõja ajal oli presidendiks demokraat.Peale sõda said endale võimu vabariiklased. Vabariiklased kaotasid kõik sõja ajal, kui kehtestati majanduspiirangud ning kuulutati, et riiki peab olema võimalikult vähe. See tähendas , et riigivõim peab tegelema vaid kõige tähtsamate asjadega , naq riigikaitse, välispoliitika ja raha trükkimine. Niisugust poliitikat nimetati majanduslikuks liberalismiks.
erinev mõttemaailm. Tema vaateid oli sünnist saati kujundanud nõukogude võimu propaganda, mistõttu käitus ta alavääristavalt suurte inimestega, kes olid selgelt sotsialistliku võimu ideede vastased. Kui täiskasvanud kirusid saagi- ja loomadekogumist, oli ta segaduses. Tüdruk ei saanud aru, miks nad selle režiimi vastased peaks olema; ta arvas, et nii ei ole õige. Tänapäeva lastel on pigem liberaalne mõtteviis ning kõike nähakse lubatuna, kas siis teistest hoolimatut käitumist, asjade nõudmist või sõnavabadust. Raamatu tegevustiku toimumise ajal ei olnud taoline käitumine sallitud, kuna paljudest asjadest oli nappus. Tollel ajal tundis suur osa elanikkonnast nälga kõige tavalisemate toiduainete puudumise tõttu, samas tänapäeva laste jaoks on nälg hoopis see, kui vanemad ei luba õhtul rämpstoitu süüa. Lapsed on loomult mängulised ja puuduliku perifeernse
Kas me saame vastutuse enda tegude eest panna Jumala peale ? Osvald Tärk kirjutab oma raamatus "Jumal", et Piibli järgi ei ole Jumal pattu loonud. Jumal ei ole ka pattu seadnud ta ei ole andnud ühelegi inimesele käsku pattu teha. Aga Jumala jaoks ei ole patt siiski ette teadmata tekkinud. Kristluses on patt üheks osaks kurjusest, seega võime järeldada, et kui patt ei ole Jumalale ette teadmata tekkinud, siis järelikult pole seda ka kurjus. See pidi järelikult tekkima Jumala poolt lubatuna. Kõigele vaatamata, on raske adekvaatselt otsustada, kes kurjuse ikkagi lõi ja miks see peab olemas olema. Kui uskuda seda, et Jumal on andnud meile valida, millist teed käia ja kui inimestena valime kurjuse ning vallandame sellega maailmasse kurjust, siis jääb üle veel küsimus, miks Jumal ei katkesta seda või ei säästa sellest neid, kes arvatavalt selle käes kannatama ei peaks. Mõlemal juhul jääb see küsimus
Näeb ta kedagi oma leinas mehiseks jäävat, siis nimetab seda jõledaks ja metsikuks; näeb ta mõnda laibale kokku varisenut ja selle ligi liibunut, siis nimetab teda memmelikuks ja nõrgakeseks. (18) Niisiis tuleb kõiges juhinduda mõistusest. Pole tõepoolest midagi rumalamat kui püüda kuulsust ja kiita heaks pisaraid, mis minu meelest tohiksid targa mehe silmist langeda kas lubatuna või omast jõust tõugatuna. Seletan, milles vahe. Kui esmane teade julmast surmast meid on rabanud, kui hoiame surnukeha, mis meie käte vahelt läheb peagi tuleriidale, siis surub meist pisarad välja loomulik paratamatus, ja nagu kogu keha, nii raputab valust tabatud vaim ka silmi, mille lähedal asuva vedeliku ta survet avaldades välja tõukab. (19) Need väljatõugatud pisarad langevad vastu meie tahtmist. Teised on
annaabi.ee 
