ka teda kerge kummardusega.) POLEVOI: Ärge laske ennast palun segada. Aa, härra Ketser! Ma sain teie artikli. Mulle meeldis. Kui te tahate, et ma avaldaksin selle "Telegraafis"... kas te võtaks siis sõbralikku nõu kuulda? Enne kui see tsensori kätte läheb... paar väljendit... vihjet... kui te lubaksite mul... KETSER: Aga artikkel räägib Shakespeare'i tõlkimisest. (Polevoi naeratab kavalalt ja pikalt, kuni Ketser nõusse jääb.) POLEVOI: Usaldate mind? Suurepärane. Mul on heameel seda avaldada... Ja mis toredad rätikud need on? On see mõni klubi? OGARJOV: On jah. (Ogarjov hakkab marseljeesi ümisema, Herzen ja Sazonov hakkavad kaasa ümisema.)
See tuleb teile isegi kahjuks: vasakukäe-lisega on tülikas võidelda inimestel, kes pole sellega harjunud. Ma kahetsen, et ei teatanud teile sellest varem.» «Härra, te olete tõepoolest üliviisakas,» lausus d'Artagnan uuesti kummardades, «ma olen teile selle eest väga tänulik.» «Te viite mind segadusse,» vastas Athos peenelt. «Juhul, kui see pole teile vastumeelt, palun kõnelgem millestki muust. Ah! Neetud! Küll te tegite mulle valu! õlg lausa põleb.» «Kui te lubaksite...» sõnas d'Artagnan arglikult. «Mida, härra?» «Mul on üks imepärane salv haavade parandamiseks, ema andis selle mulle kaasa ja ma ojen selle ise ära proovinud.» «Ja siis?» «Siis olen ma veendunud, et see salv teeb teid terveks vähem kui kolme päevaga. Ja kui te kolme päeva pärast olete tervenenud, ka siis, härra, oleks mulle suureks auks teiega võidelda.» D'Artagnan lausus need sõnad lihtsusega, mis tegi au tema headele
annaabi.ee 
