Oluline on enne seda teha ka enese jaoks selgeks kaks küsimust ning vastused kindlalt piiritleda. Nendeks küsimusteks on ,,mis toimub?" ja ,,miks toimub?". Esimene pool informeerib töötajaid muutusest ning teine pool loob juurde arusaama. Arusaama nii sellest, kuidas see mõjutab töötajat ennast kui ka tervet organisatsiooni. Kogu tagasiside vestlluse kohta tuleks põhjalikult läbi töötada ning hiljem läbi muutuste muutuste enda kasuks pöörata. Lubadustel on antud olukorras tähtis roll, mille andmist kergekäeliselt tuleks vältida. Poolikud lubadused on tavaliselt võrdsed läbikukkumisega. Seega targem on mitte lubada seda, mida tegelikult täita pole võimalik.12 Siinkohal jõuamegi tagasi selleni, et läbi milliste käsitluste alusel on parim viis muutusi läbi viia? Sellele andsime juba kokkuvõtliku vastuse alampeatükis 1.2 Muutuste juhtimise neli erinevat käsitlust
Kuulus ka VLOsse, mis loodi 1955.aastal. Peetakse idaploki kõige jäigemaks: kõiki ettekirjutusi ja nõudmisi järgiti väga jäigalt. Sotsialismileer II Maailm, I Maailma ehk lääneriikide kõrval. Pärast II MS tulid võimule kommunistid Ida-Euroopa riikides. Kommunistidel aitas võimule tulla see, et viibisid kohal NSVL väed ja ühiskonnas valitsevad küllaltki kommunismisõbralikud meeleolud, sest olukord pärast II MS oli vilets ja kommunistide lubadustel oli kandepinda. Kõigepealt kui sakslased olid antud aladelt välja aetud, siis moodustati iga riigi jaoks Ajutine valitsus, seal sellised olulised ministeeriumid läksid kommunistide kätte. Nimelt seal anti kaitse- ja sõjaministeeriumi juhtimine kommunistide kätte. Näiteks Poolas. Ajutised valitsused hakkasid ühiskonnas läbi viima ümberkorraldusi: konfiskeeriti kollaborantide ja sakslaste ettevõtted ja maavaldused. Aga sellest ei räägitud, et tulevikus toimub natsionaliseerimine
annaabi.ee 
