Prantsusmaa, et kehtestada oma võim Euroopa mandril # Vajas võimsat laevastikku, kuna sõda Inglismaaga oli vältimatu. Austria-Ungari Kolmikliidus # Serbia kõige suurem vaenlane, sest Serbia tahtis luua suurt slaavi riiki Balkanile Austria-Ungari koosseisu kuuluvatest slaavi rahvastest. # Tahtis Balkanil oma positsiooni tugevdada. Serbiat toetas Venemaa # Vajas Saksamaa toetust Venemaa vastu. ltaalia Kolmikliidus # Et saada abi Prantsusmaa vastu, tegelikult Prantsusmaaga, samuti Venemaaga suhted paranesid *1911 vallutas Türgilt alasid Põhja-Aafrikas tp Liibüa. Prantsusmaa Antandis # Soovis vähendada Saksamaa mõjuvõimu Euroopas ning # Tagasi saada Saksamaalt Elsassi ja Lotringi piirkonnad ja juurde Aafrika alasid. Venemaa Antandis: # Ei soovinud Saksamaa juhtpositsiooni Euroopas # Peamine vaenlane oli Türgi, sest soovis tagasi saada Türgi poolt vallutatud
kõikumine on tavaline. Mäestike piirkondades võivad kliimatingimused aga märgatavalt muutuda. Skandinaavia poolsaare läänerannikule toovad Atlandilt liikuvad madalarõhualad sagedasi sadusid (kuni 3000 mm aastas) ja niisket õhku, mille peab suuremas osas kinni Skandinaavia mäestik. Sellest ida pool on tunduvalt kuivem, aastane sademetehulk on umbes 500 mm. Alpid mõjutavad näiteks tugevasti Põhja-ltaalia kliimat, seal on külmad ja sajused suved. Alpide eelmäestikes puhub talvel sageli kuiv ja soe föön. Neist lõunas, Lombardia (Po) madalikul, valitseb parasvöötme mandriline kliima. Püreneedes, mis kulgevad Hispaania ja Prantsusmaa piiril, on sademete hulk suurem lääneosas, kuna sinna jõuab üle Biskaia lahe niiske õhk Atlandi ookeanilt. Üle mäestiku itta jõudev õhk on juba kuiv. Mägede kõrgemaid piirkondi mõjutab omakorda kõrgusvööndilisus ja liustike ning igilume lähedus
annaabi.ee 
