inimesed ei hoia kokku, ei toeta ksteist. Matuserong suundus lbi linna nii, et kui esimesed kirstud olid juba judnud agulirajoonidesse, siis viimased polnud veel liikumagi saanud. Samas tehti neid aina juurde. htuks olid kik maha maetud. Indrek oli jnud Viljasooga kahekesi ning kitselt kuulsid nad kellegi nuttu. Eemal psas oli ema koos kahe lapsega, kes nutsid. Indrek ja Viljasoo vtsid lapsed ning asusid koduteele. Kuna naisel mees surnud ja rileping kohe-kohe lppemas, oli Viljasoo nus nad oma hoole alla vtma. 17. peatkk Koju judnud, oli Indrek rampvsinud ning suundus kohe magama. Hommikul vestles ta Kristiga eelmisest htust. Valitsus lubas hakata antud vabadusi lahti seletama, mistttu kigile tundus, et kik jb nii nagu oli siiani olnud. Vabadus pole enne sinu vimuses, kui oled ta virutanud selili ja surunud talle jala krile. Krsus sitis Indrekust mda ning kutsus ta kaasa. Nad lksid poodniku
Prantsusmaa uus peaminister hakkas teostama Saksamaa tieliku purustamise plaani. Antandi positsiooni tugevdas USA sttaastumine. [redigeeri] 1918 ja sja lpp Prantsusmaa sdurid Teises Marne'i lahingus Vaherahu lepingu slmimine Compi?gne'i metsas 1918. aasta veebruaris okupeerisid Saksa ved Ukraina, Eesti, Pihkva ja osa Valgevenest. 3. mrtsil allakirjutatud rahu kohaselt jid vallutatud alad Saksamaa vimu alla. 7. mail slmis Rumeenia Keskriikidega Bukaresti rahu. Kui sjategevus idarindel oli lppemas, otsustas Saksa vejuhatus, rakendada kik jud, et vita sda lnerindel. Jtnud itta 40 teisejrgulist diviisi, koondas Saksa vejuhatus lnerindele 192 diviisi liitlaste 178 diviisi vastu. Samas moodustasid need sakslaste diviisid riigi viimase elavju reservi ning inglaste ja prantslaste olukord oli samavrne. Vaid ameeriklased visid koondada lnerindele veel sadu tuhandeid sdureid. Seega ritas Saksa vejuhatus vita sda enne, kui rindele saabuvad ameeriklased.[2] 21. mrtsist 17
annaabi.ee 
