Kildinilapi keelt kirjutati aastatel 19331937 ladina kirjas, kuni võimud andsid käsu kogu saamikeelne kirjavara hävitada. Aastast 1982 kirjutatakse kildini keelt uues kirillitsapõhjalises ortograafias. On antud välja ka kildini keeles lasteraamatuid. Tänaseks on nii Norras, Soomes kui Rootsis vastu võetud saami keele seadused, mis annavad laiemad võimalused saami keele funktsioneerimiseks kooli- ja asjaajamiskeelena. Saami keelt õpetatakse Koola poolsaarel Lovozero (Lujavr) koolis õppeainena. Saamide ja nende keele õiguste laiendamine on toimunud tänu nende eneste aktiivsele ja organiseeritud tegevusele paaril viimasel aastakümnel.
Kildinilapi keelt kirjutati aastatel 19331937 ladina kirjas, kuni võimud andsid käsu kogu saamikeelne kirjavara hävitada. [4; 2010, 03,06] Aastast 1982 kirjutatakse kildini keelt uues kirillitsapõhjalises ortograafias. On antud välja ka kildini keeles lasteraamatuid. Tänaseks on nii Norras, Soomes kui Rootsis vastu võetud saami keele seadused, mis annavad laiemad võimalused saami keele funktsioneerimiseks kooli- ja asjaajamiskeelena. Saami keelt õpetatakse Koola poolsaarel Lovozero (Lujavr) koolis õppeainena. Saamide ja nende keele õiguste laiendamine on toimunud tänu nende eneste aktiivsele ja organiseeritud tegevusele paaril viimasel aastakümnel. [4; 2010, 03,06] 5 2.3. Saami murded Saami keel on keeleteadlastele pikka aega uurimisainet pakkunud, sest saamide rassilised omadused erinevad tunduvalt teiste soome ugri hõimude rassilisest omadustest. Samal
vald. Norras räägib suur osa Kautokeino, Karasjoki, Tana, Nesseby ja Porsangeri valla elanikest saami keelt. Administratiivselt peetakse Norras saami aladeks Finnmarki, Tromsö ja Nordlandi maakonda ning osi Nord- Tröndelagi ja Hedmarki maakonnast. Rootsis elab umbes pool saami elanikkonnast Norrbotteni, Västerbotteni ja Jämtlandi maakonnas (need maakonnad on ka administratiivselt saami alad). Vene Föderatsioonis on enamik Koola poolsaare saamidest koondatud Lovozero rajooni. Vaid Soomes Utsjoe ja Norras Kautokeino, Karasjoki, Tana ja Nesseby vallas moodustavad saamid elanikkonnast enamuse. ARVUKUS 54 Kuna saamiks olemise kriteeriumeid on eri riikides mitmeid, pole absoluutselt täpseid arve võimalik nimetada - erinevate allikate kohaselt kõigub saamide koguarv 50 000 ja 100 000 vahel. Norras elab kuni 40 000, Rootsis kuni 17 000, Soomes kuni 5700 ja Vene Föderatsioonis umbes 2000 saami.
annaabi.ee 
