milleks on tavaliselt need, kuhu on viimaste kultusfilmide või telesaadete kangelaste repliike ja nimesid peale kirjutatud. Enamik lapsi pigem sureks, kui näitaks end eelmise aasta ranitsaga. Kõrgkoolid nagu üldhariduskoolidki on jagunenud Belgias valitseva lingvistilise erisuse järgi ning ainult üksikud tudengid astuvad sellest piirist üle. Asi tõusis teravalt päevakorda flaamlaste jaoks Leuveni ja valloonide jaoks Louvaini ülikoolis, mis on euroopa üks vanimaid. Hollandi keelde suhtuti seal kui teise sordi keelesse, kuni viimaks vägivallani viinud lahkhelid põhjustasid 1960.aasal ülikooli kaheks jagunemise. Selle tulemusena sai prantsuskeelne kogukond omale Brüsselist lõunasuunas asuva suurepärase uue ülikoolilinna nimega Louvain-la-Neuve, mille üle nad on üsna õnnelikud. -10- KASUTATUD KIRJANDUS: ,,Sellised nad on..
Nende ees 1 8 sammusid auväärt paater issandas * Jehan, Saint-Bertini abt, Kuldvillaku Ordu kantsler * ja Jacques de Goy, sieur Dauby, Genti ülemfoogt. Rahvas jäi vait. Tagasihoitud naeruga kuulati kõiki neid kentsakaid nimesid ja kodaniku-aukraade, mida iga sisseastuja uksehoidjale rahulikult poetas, kes omakorda need nimed ja aukraadid rahvale kuuldavaks tegi, aga kõiki neid segamini ajades ja moonutades. Seal oli meister Lovs Roelof, Louvaini linnapea; härra Clays d'Etu-elde. Brüsseli linnapea; härra Paul de Baeust, sieur Voirmizelle, Flandria esindaja; meister Jehan Coleghens, Antverpeni bürgermeister; meister Gheldolf van der Hage, Genti maaomanike vanem: sieur Bierbecque, Jehan Pinnock, Jehan Dymaerzelle jne., jne., jne.; foogtid, vanemad, bürgermeistrid; bürgermeistrid, vanemad, foogtid, kõik jäigad, tähtsate nägudega, pidulikult sametis ja damastis, peas mustad sametbaretid suurte
annaabi.ee 
