Tema tuntumad teosed on "Candide", "Kontlane", "Mikromegas", "Filosoofiline sõnaraamat" ja "Zadig". Ta on kirjutanud ka tragöödiaid, komöödiaid, epigramme, pilkekirju, ajalooraamatuid ja muud. Elugugu: Voltaire vanemad olid Franois Arouet ja Marie-Marguerite Daumart või D'Aumard. Mõlema suguvõsad pärinesid Poitevinist, kuid Arouet olid juba ammu elanud Pariisis, kus Voltaire vanaisa oli edukas kaupmees. Voltaire osutus osavaks värsisepaks. 1704 saadeti ta jesuiitide Collcge Louisle- Grand'i, kuhu ta jäi 1711. aastani. Kuigi ta põlastas sealt saadud haridust, moodustas see tema ulatuslike teadmiste aluse ning arvatavasti sütitas temas eluaegse armastuse teatri vastu. Kolleegiumis kirjutas ta juba 12-aastasena luuletusi ja oma esimese tragöödia. Augustis 1711 tuli Voltaire 17-aastasena koju. Ta oli valinud elukutseks kirjanduse. Ta isa leidis, et see ei ole mingi elukutse ja selle pärast läkski Voltaire õppima juurat, kuid jättis õpingud pooleli.
Mõlema suguvõsad pärinesid Poitevinist, kuid Arouet'd olid juba ammu elanud Pariisis. François-Marie oli perekonnas viies laps. Enne teda sündisid kaksikud poisid, kellest elama jäi üks, tüdruk Marguerite-Catherine ja veel üks poiss, kes suri noorelt. Ema suri, kui François-Marie oli seitsmeaastane. Isa oli nähtavasti range, kuid mitte lahkuseta ega türanlik. Alates 1704. aastast oli ta jesuiitide kolleegiumi Collége Louisle-Grand’i õpilane ja kirjutas juba 12-aastasena luuletusi ja oma esimese tragöödia, mis pole säilinud. Koolis õppis ta ladina ja kreeka keelt, hiljem omandas itaalia, hispaania ja inglise keele. Kui ta 1711. aastal kooli lõpetas, soovis ta saada kirjanikuks. Kuigi ta põlastas sealt saadud haridust, moodustas see tema ulatuslike teadmiste aluse ning arvatavasti sütitas tema eluaegse armastuse teatri vastu. Isa survel alustas ta juuraõpinguid, kuid jättis need pooleli
annaabi.ee 
