1793 Wash.katkestas liidulepingu Pr.maaga- ei tahtnud langeda UK’ga uude konflikti ja hakkas otsima häid suhteid. See ärritas Pr.maad. 1797 hakkas Pr.maa kinni pidama USA laevu(umbes 300), katkestas diplomaatilised suhted, USAs kasvas viha Pr.maa vastu. Siis tuli võimule Napoleon, kes ei tahtnud Ameerikaga sõda ja kirjutas alla liidulepingu tühistamisele. Pinged kasvasid uuesti, kui Nap said Hispaania enda võimu alla. Et sõda ära hoida müüs Nap USAäle 1803 15miljoni dollari eest Louisina kindlustades sellega Nap.sõdade ajal USA metseenluse. UK proovis USAd enda poole võita värvates oma endistest kolooniatest mehi amresse. Madison leidsin, et UK’lt tuled Kanada vallutada(1812). Briti jaoks ebameeldiv sõda, kuna samal ajal oldi sõjas Napoleoniga. USA ei saavutanud samuti edu. 1814 Genti tahu, sõda lõppes tulemusteta. (1842 sõlmiti alles lõplik piir USA ja Kanada vahel). Monroe doktriin. 1823 president James Monroe doktriin- Ameerika mandrit ei tohi
neegreid rohkem Aafrikast kui Inglased, aga tänu sellele prantslased saavad indiaanlastega paremini läbi. 1763. aastal sõlmitud Pariisi rahuga kaotas Prantsusmaa peaaegu kõik koloniaalvaldused Põhja-Ameerikas, sealhulgas Kanada ja Louisiana Muutused Inglismaa ja Prantsusmaa mõjuvõimus väljaspool Euroopat pärast Seitsmeaastast sõda- Old French and Indian war nimega Ameerika kirjanduses. Prantslaste üks suund oli Louisina ja teine ülem järvistu, neid oli vähem kui inglasi ja slprst tõid ka rohkem neegreid. Inglaste mure, et prantslased võtavad nad kahvlisse. Inglased vallutavad Montereali, mis oli prantslaste kõige tähtsam tugipunkt ja jõuavad välja suure järvistuni. Pariisi rahuga 1763 prantslased kaotasid kõik Põhja-Ameerikas. Inglased võitsid, va Quebeci provintsis jääb kehtima prantsuse keel, katolik usk ja
annaabi.ee 
