rohttaimedel, mõned neist taluvad üsna suurt hulka spetsiifilisi toksiine taimedes. • Röövikute arengukiirus sõltub temperatuurist ning mõned põhjamaa ja kõrgete piirkondade liigid päevitavad arengu kiirendamiseks. • Röövikud kaevuvad pinnasesse nukkumiseks, kuhu nad jäävad kaheks kuni kolmeks nädalaks enne kui väljuvad täiskasvanutena. • Paljudel liikidel nukk talvitub. • Nukkudel on spetsiifiline „nokk“. Hall haavasuru Kimalas lottsuru Harilik (Hemaris fuciformis) lottsuru(Hemaris tityus) Joonsuru (Hyles Kassitapusuru (Agrius Madara vöötsuru(Hyles lineata) convolvuli) gallii) Männisuru (Hyloicus Oleandrisuru (Daphnis Piimalille vöötsuru (Hyles Punalaik haavasuru (Laothoe (Proserpinus proserpina) populi)
Sisukord Tiivad Hämarikuliblikad Päevaliblikad Toitumine Arenemine Kasu/kahju Tiivad Laiad silmatorkavad värvilised tiivad Tiibu katavad väikesed õrnad soomused Soomused on väga haprad Liblika tiibu ei tohi käega katsuda ega liblikat kätte võtta, sest inimese nahk on veidi niiske ja soomused kleepuvad naha külge Hämarikuliblikad Lendavad öösiti ja hämaras, sellepärast me ei näe neid, tulevad ainult valguse peale nt harilik lottsuru Päevaliblikad Päeval lendavad liblikad nt admiral, väike-koerliblikas Toitumine Liblikal on spiraalne imilont, millega ta imeb õienektarit Arenemine Arenevad täismoondega Nad munevad oma munad sellistele taimedele, millest toituvad nende röövikud. Liblikakujulist vastset nimetatakse röövikuks. Vastsed kasvavad kuid nende välimus oluliselt ei muutu. Röövikust areneb nukk, nukust areneb liblikas Kasu Kahju
7. a) nõgeseliblikas b) niidutäpik c) luhatäpik 8. a) niidu-võiliblikas b) lapsuliblikas kollakas aasasilmik 9. a) naeriliblikas b) põualiblikas c) koiduliblikas 10. a) naeriliblikas b) sinepiliblikas c) suur- kapsaliblikas 11. a) leinaliblikas b) suur- mosaiikliblikas c) väike-kiirgliblikas 12. a) väike-täpikpunnpea b) kollatähn- kuldpunnpea c) luhatäpik 13. a) niidu- võrkliblikas b) kase- siilaktiib c) punatiib 14. a) harilik lottsuru b) tontsuru c) sirelisuru 15. a) admiral b) ohakaliblikas c) nõgeseliblikas 16. a) põualiblikas b) kapsaliblikas c) sinepiliblikas 17. a) purpurkaruslane b) harilik päevakoer c) kase-sirptiib 18. a) punatiib b) aasa-verikireslane c) väike-pärlmuttertähnik 19. a) päevapaabusilm b) admiral c) pääsusaba 20. a) vaksik b) leinaliblikas c) harilik tumesilmik 21. a) admiral b) koerliblikas c) rüütelöölane 22. a) sõõrsilmik b) päevapaabusilm c) kirju aasasilmik
1) kaitsekohastumus 1.1.) kaitse(hoiatus-)värv: a) valge b) triibuline c) mimikri s.o. mittesugulaslikel loomadel looduslikus valikus kujunenud kaitsekohastumuslik sarnasus: c1) nn. Batesi mimikri üks kaitsetu liik (imitaator) sarnaneb teisele kujult, värvuselt või käitumiselt sarnasele liigile, kes on röövlooma jaoks vähemaitsev või ohtlik. Nt. kollane-must (sfekoidne) herilasmuster kaitseb mitmeid liblikaid (lottsuru), kärbseid (sirelased) ja mardikaid (kirev löövlane); maosisinataoline häälitsus kaitseb väänkaela, puuõõnes pesitsevat kaitsetut lindu. Mimikri on tõhus, kui jäljendatav loom kuulub kooslusse ja tema ohtlikkuses veendub vaenlase iga põlvkond. Näit. on Ameerika piimamadu sarnane surmavalt mürgisele korallmaole. Piimamadu on aga ohutu järeleaimaja. c2) nn. Mülleri mimikri mitmel söödamatul loomal on ühesugune hoiatusvärvus; neil kõigil on
annaabi.ee 
