ning Romanovid. Vaatamata sellele, et rindejoon liikus väga vähe ning inimkaotused olid suhtelised samad Saksamaaga võrreldes võitis sõja Antant, kuhu kuulus ka Prantsusmaa. Versailles' rahuleping kaitses väga suuresti ka Inglismaad ning tema huve. Suurel määral oli Läänerindel sõdijateks prantslased. Inglasi, ja sõja lõpupoolel liitunud ameeriklasi võiks nimetada pigem abistajateks. Prantsusmaa oli peamine nõuete dikteerija ning tulemusena sai riik Saksamaalt Elsass-Lotrigi ning kaotajad maksid võitjatele suuri kahjutasusid. Kuid tegelikult Esimese Maailmasõja suurimaks võitjaks oli USA. Nende hiline sõttaastumine tähendas riigile väikeseid kaotusi. Pealegi oli sõjarinne neist tuhandede kilomeetrite kaugusel ning see ei mõjutanud suuresti riigi majandust (vähesel määral siiski kaubanduses Euroopaga). USA territooriumi suhtes midagi eriti ei muutunud, kui ainult, et USA saavutas kontrolli Ladina- ja Lõuna-Ameerika üle. Riigile ei makstud eriti
sõdinud või diplomaatilised suhted katkestanud riiki. Konverents lükkas tagasi USA presidendi laiahaardelise rahuplaani ning keskendus peamiselt Prantsusmaa ja Inglismaa huve arvestavate rahulepingute koostamisele. Kaotanud riikide esindajad kutsuti Pariisi alles rahulepingule alla kirjutama. Kõige tähtsam oli Saksamaaga sõlmitud Versailles’i rahuleping, mis kirjutati alla Versailles’i lolli peeglisaalis 28.juuni 1919. Selle kohaselt pidi Saksamaa loovutama Prantsusmaale Elsassi ja Lotrigi, samuti mõned alad Belgiale ja Taanile.Saksamaa pidi vähendama oma armeed 100000 mehele. Ei tohtinud kehtestada sõjaväeteenistusekohustust, keelati omada allvee ja lennuväge. Lõpuks pidid nad maksma ka reparatsioone. Esimese maailmasõja tagajärjed Hukkus umbes 10milj inimest, haavata sai 20mlj. Sõda neelas kas füüliselt või vaimselt terve põlvkonna, kes sõjakoledustest ei toibunudki. Kokku varisesid A-U, Venemaa ja Saksamaa, muutus jõudude vahekord, USA esiletõus.
sõdinud või diplomaatilised suhted katkestanud riiki. Konverents lükkas tagasi USA presidendi laiahaardelise rahuplaani ning keskendus peamiselt Prantsusmaa ja Inglismaa huve arvestavate rahulepingute koostamisele. Kaotanud riikide esindajad kutsuti Pariisi alles rahulepingule alla kirjutama. Kõige tähtsam oli Saksamaaga sõlmitud Versailles'i rahuleping, mis kirjutati alla Versailles'i lolli peeglisaalis 28.juuni 1919. Selle kohaselt pidi Saksamaa loovutama Prantsusmaale Elsassi ja Lotrigi, samuti mõned alad Belgiale ja Taanile.Saksamaa pidi vähendama oma armeed 100000 mehele. Ei tohtinud kehtestada sõjaväeteenistusekohustust, keelati omada allvee ja lennuväge. Lõpuks pidid nad maksma ka reparatsioone. Esimese maailmasõja tagajärjed Hukkus umbes 10milj inimest, haavata sai 20mlj. Sõda neelas kas füüliselt või vaimselt terve põlvkonna, kes sõjakoledustest ei toibunudki. Kokku varisesid A-U, Venemaa ja Saksamaa, muutus jõudude vahekord, USA esiletõus.
annaabi.ee 
