Ameerika Ühendriikides töötab illegaalselt päris suurel hulgal eestlasti, kes on meie maine suutnud ära rikkuda, sest neid seal ei sallita. Samamoodi ka Kanadas, kus on väga palju illegaalset Eesti tööjõudu. Reisides Kanadasse on lennujaamas ebasoovitavate riikide nimekiri, kuhu kuulub ka Eesti. Ka Õhtulehe kaante vahelt leiab üpris ebameeldivaid artikleid eesti kohta, mille autoriks on Sami Lotila, kes on saanud oma harisuse Tartu Ülikoolist, kuid austus Eesti vastu puudub täielikult. Sami on oma paljudes artiklites kirjutanud, et Tallinn on üks sünge ja nukker külake ja kõigele lisaks veel ka surmapealinn. Eestit iseloomustaks ta kui vaest, tõbist, idiootset ja hullu kohta. Mõne tema väitega olen ma siiski nõus. Eesti Vabariik ei toeta piisavalt vaeseid või haigeid. Samas on palju riike, kellele on Eesti veidi parema mulje jätnud.
vastu. Kui leidub tuntud eestlane, kes ei ole nõus kirjutatud arvamusega siis kirjutab ta omapoolse arvamuse ning selle juhul kaasneb sellega üha enam inimesi üha enam hakatakse uudisest huvi tundma. Kuna ei saa olla kaotajaid ega võitjaid siis kellegi kallal peab meedia olema ning võib juhtuda, et meedia on üsna vastutustundetu kuna teema on juba populaarne ja on vaja koondada üha uusi lugejaid enda ümber. Näiteks võib siin kohal tuua artiklid, kus vaatluse all olid Sami Lotila lood, kus võtsid sõna nii Peeter Oja, kui ka Koorberg, kes halvustas, kes olid poolt ning igal inimesel oli võimalus leida oma pool kus olla ning keda toetada ja keda hukka mõista. Massimeedia on kindlasti vastutustundetum Eestit puudutavate sündmuste edastamisega. Kuna iga inimene on kõige rohkem huvitatud oma maa uudistest. Väidan nii kuna just kõige suuremad skandaalid on just oma maa inimestega seotud meid eriti ei huvita välismaa uudised
annaabi.ee 
