ideed ning teaduslikud katsetused. Voltaire hakkas tegelema loodusteadusega ning kommenteeris koos haritud markiisiga Newtonit ja Leibnizi ja pani tekstiga "Essee üldajaloost" (1756-1769) aluse tänapäevasele ajalookirjutusele. Peale selle kirjutas ta veel näidendeid ja jutustusi. Hiljem ilmunud "Filosoofilised kirjad", mis vastandas kriitiliselt poliitilist olukorda Inglismaal ja Prantsusmaal, põletati 1734. aastal Pariisis avalikult ära, ja Voltaire pidi põgenema Lothringisse, kus elas 15 aastat Lunéville´i lähistel Cirey´ lossis markiis Emilie du Châtelet´ juures. 1745. aastal nimetati ta Prantsusmaa historiograafiks ja võeti vastu Prantsuse Akadeemiasse. Voltaire kui filosoof oli alati unistanud tema jaoks ideaalsest riigikorrast-valgustatud monarhiast. Seda lootes pidas ta kirjavahetust Katariina II ja Friedrich II-ga. Lootuse selleks andisgi talle Preisimaa kuningas Friedrich II, kelle toel Voltaire püüdis realiseerida
Preisi kuninga juures. ,,Mikromegas". "Purustage koletis". Jõuka notari poeg. Katkestas uura õpingud ja hakas kirjanikuks. Istus valitseja pihta suunatud satiiri pärast peaaegu aasta Bastille´ vanglas. 1726. aastal läks ta ühe intriigi tagajärjel kolmeks aastaks Inglismaale pagendusse. Seal ilmunud "Filosoofilised kirjad", mis vastandas kriitiliselt poliitilist olukorda Inglismaal ja Prantsusmaal, põletati 1734. aastal Pariisis avalikult ära, ja Voltaire pidi põgenema Lothringisse.(15a.). Võeti Prantsuse Akadeemiasse. Võitles mõistuse, valgustuse ja inimõiguste eest. Rousseau- Ilukirjanduse ja filosoofia põimumine. Emile, raha on paha, au on tähtis, ,,Robinson Crusoe" suur austaja. 18. saj keskpaik. ,,Arutlus küsimuse üle, kas teaduste ja kunstide areng on aidanud puhastada kombeid"- filosoofiline essee. Tratktaat ,,Emile ehk Kasvatusest". Tagakiusamine. Tagasi loodusesse. Praktika. Ema suri sünnitusel, isa jättis maha