pr. noyer) c) sõnade tähenduse laienemine (satione “külviaeg” > ajaperiood, aastaaeg, cf. pr. saison). d) metafoorid, nt. testa “savipott” → “pea”, cf. pr. tête 30. Prantsuse keele esimesed kirjalikud mälestised ja kirjakeele kujunemine Serments de Strasbourg (Strasbourg’i vanded) 14. veebruar 842. Kõikidet romaani keeltest kõige varasem dokument. Karl Suure pojapojad Karl Paljaspea (prantsusmaa) (Charles le Chauve), Saksa Ludwig (Louis le Germanique), Lothariuse (Itaalia) jagasid Karl Suure Impeeriumi kolmeks osaks. Esimesed kaks venda sõlmisid liidu kolmanda vastu, see ongi selle vande sisuks. Dokumendist on nii prantsuse kui ka germaani keelne variant. kroonikakirjutaja Nithard- pani kogu sündmustiku kirja langue d’oil- keele variandi nimetus Séquence de sainte Eulalie (“Sekvents Püha Eulaliast”) u. 890 Kirde-Prantsusmaa (29 värssi), esimene kirjanduslik tekst, lugu kristlikust märtrist Vie de saint Léger (10
unione "pärl" > pr. oignon "sibul"; necare "tapma" > "lämmatama" > "uputama", cf. pr. noyer) c) sõnade tähenduse laienemine (satione "külviaeg" > ajaperiood, aastaaeg, cf. pr. saison). d) metafoorid, nt. testa "savipott" "pea", cf. pr. tête Prantsuse keel Serments de Strasbourg (Strasbourg'i vanded) 14. veebruar 842. Kõikidet romaani keeltest kõige varasem dokument. Karl Suure pojapojad Karl Paljaspea (prantsusmaa) (Charles le Chauve), Saksa Ludwig (Louis le Germanique), Lothariuse (Itaalia) jagasid Karl Suure Impeeriumi kolmeks osaks. Esimesed kaks venda sõlmisid liidu kolmanda vastu, see ongi selle vande sisuks. Dokumendist on nii prantsuse kui ka germaani keelne variant. kroonikakirjutaja Nithard- pani kogu sündmustiku kirja langue d'oil- keele variandi nimetus Séquence de sainte Eulalie ("Sekvents Püha Eulaliast") u. 890 Kirde-Prantsusmaa (29 värssi), esimene kirjanduslik tekst, lugu kristlikust märtrist Vie de saint Léger (10. saj.), Passion du Christ (10. saj