Tegelikult oligi Maanus seal. Jaanus ütles talle ruttu, et ta peitu läheks lakka. Tambet läks õue esimesena ja ta sai kõva hoobi Oodolt, et Tambet langes maha ja oli võimetu. Ta vaatas kuidas Jaanus võitles rüütlitega ja Jaanust aitasid sulased, kes järjest surma said. Lõpuks põgenes Jaanus sisse, kõik mõtlesid, et ta on nüüd lõksus ja pistsid Tambeti talu põlema. Keegi ei mõelnud, et ka talus võib salakäikusid olla nagu lossiski. Korraga oli kuulda lakkas karjuvat Maanust. Ja siis varises katus kokku ja Maanus jäi tulle. Rüütlid võtsid Tambeti kaasa ja viisid lossi. Oli möödunud talv, ning ühel kevadisel õhtul oli mäe otsas üks kaabuga mees. Tema nimi oli Tasuja, tegelikult oli ta Jaanus kes tahtis kätte maksta Oodole ja nende meestele kes lossis olid. Kõik teadsid, et Jaanus on surnud sellepärast võttis Jaanus endale uue nime Tasuja. Kõik inimesed Eestist teadsid Tasujat. Ta käis väga
Linnuse keldris aeti suur leiliahi hästi kuumaks, siis visati kividele vett ja avati kõik uksed, et soe õhk kõrgematele korrustele pääseks. Puid kulus küll palju, aga sooja saadi piisavalt. Feodaalide eluruumid erinesid muidugi talupoegade omadest: kõigepealt olid nad suuremad, seinad olid kivist ja ruume lossis rohkem. Ent õled olid põrandakatteks ka feodaalidel, aknaklaase asendas pärgament või seapõis ning mööblit oli lossiski üsna napilt. Lemmikajaviiteks oli jahipidamine, kust ülikud said liha oma toidulauale. Kõrgelt hinnati küttimist hagijate ja jahikullidega, eriti viimastega, sest lindu oli märksa raskem välja õpetada kui jahikoera. Väga levinud olid turniirid. Enamasti peeti seal ratsakahevõitlusi: täies relvastuses rüütlid püüdsid teineteist piikidega hobuse seljast maha lüüa. Söögilaud oli lihtinimeste omast tunduvalt rikkalikum: söödi liha, saia, joodi veini. Liha
annaabi.ee 
