Üks noor preester - ainuke inimene, kes naise hinge päästmisesse uskus - poonud ennast tornis kurbusest üles. Hiljem olevat tühjast tornist mehelaulu kuuldud, kuid lähemal uurimisel oli torn alati tühjaks osutunud. Täna asub tornis kohvik ning sealsete töötajate jaoks olevat kummitused turvameeste eest. Selle turvasüsteemi tõhusust kontrollida me pigem ei sooviks. Neitsitorni kohutav saladus Keskaegses Euroopas usuti kaljukindlalt, et kui kindlusetorni või lossiseina müürida elus neitsi, püsib ehitus vankumatult aegade lõpuni. Selles suhtes polnud erandiks ka Tallinn. Kui 1360. aastal hakati Tallinna kindlusmüüri täiendama uue nelinurkse kaitsetorniga, otsustati selle tugevdamiseks müürida torni esimese korruse seina süütu neitsi. Vaene neidis pidi oma elu hinnaga andma tornile seninägematu vastupidavuse. Liisk langes kaunitarist Gretele, kes vaatamata vanemate püüetele tütart säästa, salamahti kodust viidi ja tillukesse kiviorva müüriti
Nende seas on ka hõberemmelgat, sangleppa ja jalakat. Leidub üksikuid pajusid, toomingaid, pihlakaid, iidseid lehiseid, gruppidena nulge ja elupuid. Lossi ees seisabki kaks gruppi paljudest tüvedest koosnevaid elupuid. Põlised puud toonitavad sobivalt punastest tellistest hoonete ansamblit ja gootipärast vertikalismi. Põõsastest kasvab lossipargis sarapuu, harilik sirel ja harilik ebajasmiin, suur läätspuu ja tähk- toompihlakas, tiikide kaldail metsistunult pihlenelas. Varemeid ja lossiseina katab kohati harilik metsviinapuu. Metsiku humala väädid põimuvad tiikide lõunakaldal puude- põõsaste ümber. Omapärased on suured sahhalini kirburohu ( Polygonum sachalinense) puhmad. Peahoonest lõunas asuva tiigi läheduses kasvab suur mandzuuria pähklipuu ( Juglans mandshurica), samas ka üks suurelehine pärn ( Tilia platyphyllos). Herbert Raap'i mälestusmärk lossipargis Sangaste lossipark. Ilus ja ühtlasi romantiline koht nt, pulmade korraldamiseks