MANSART. Varem samas kohas asunud jahilossi laiendati kogupikkuselt 580m-ni. Lossi juurest lähtuvad sirgetena 3 teed(keskmine Pariisi suunas) Loss 2 korda suurem Louvre'ist. Lossi keskseks toaks kuninga magamistuba. Suurim ruum peeglisaal (akende vastas peeglid). Galerii otstes 2 salongi. (kuninga salong- seotud sõjaga, kuninganna salong- rahuga). Louix'i tähtsamad ruumid kaunistatud stukkreljeefidega, marmoriga, seina- ja laemaalidega. Versailles' park. Kujundatud jätkuna lossiruumidele. Reeglipärane, pargikunsti parim näide. Reeglipärane teedevõrk, geomeetriliselt kujundatud lillepeenrad ning kuupideks, keradeks, silindriteks pügatud puud ja põõsad. Tohutul hulgal marmorskulptuure. Pargi peamiseks kujundajaks ANDRE LE NOTRE. Louix tõstis pargiga ka enda isiksust. Samas stiilis on ehitatud ka mitmed majad Pariisis. Louix laskis ehitada vanadekodu sõjaveteranidele ja invaliidide kiriku. Kujutav kunst 17. saj I poolel valitses baroklik realism. NICOLAS POUSSIN
Louix XIV residents. Koondati parimad arhitektid, maalijad, skulptorid ja tarbekunstnikud. Juhtivaks arhitektiks JULES HARDOUIN-MANSART. Varem samas kohas asunud jahilossi laiendati kogupikkuselt 580m-ni. Lossi juurest lähtuvad sirgetena 3 teed(keskmine Pariisi suunas) Loss 2 korda suurem Louvre'ist. Lossi keskseks toaks kuninga magamistuba. Suurim ruum peeglisaal. Galerii otstes 2 salongi. (kuninga salong- seotud sõjaga, kuninganna salong- rahuga). Versailles' park. Kujundatud jätkuna lossiruumidele. Reeglipärane, pargikunsti parim näide. Reeglipärane teedevõrk, geomeetriliselt kujundatud lillepeenrad ning kuupideks, keradeks, silindriteks pügatud puud ja põõsad. Tohutul hulgal marmorskulptuure. Pargi peamiseks kujundajaks ANDRE LE NOTRE. Louis tõstis pargiga ka enda isiksust. MAALIKUNST 17. saj I poolel valitses baroklik realism. Carravaggio mõjutustega. Palju olustikumaale. *George de La Tour valgus vastandub tumedusele, teravad varjud, maalilisust vähe, salapära,