Kant suri 1804.a./2, 15/ Nüüd hakkame Kanti filosoofiat põhjalikumalt „lahkama“. Alustame siis kronoloogiliselt – kriitikaeelsest järgust. 1755. a hakkas Kant Köningsbergi ülikoolis pidama eradotsendina pidama loenguid metafüüsika ja mitmesugustest loodusteadustest, füüsilise geograafia ja mineraloogiani välja. Püsiva elatise puudumise tõttu tuli ta taluda teravat ainelist kitsikust ja 1765. a oli ta sunnitud leppima Kõningsbergi kuningliku lossiraamatukogu abiraamatukoguhoidja tagasihoidliku kohaga, tema taotlused professori ametikohale jäid aga kõik need aastat tulutuks ja alles 46-aastaselt võis ta lõpuks asuda loogika ja metafüüsika professori õppetooli (hilem ka dekaan). Selleks ajaks oli tal välja kujunenud monotoonne, kuid pisiasjadeni läbimõeldud elukorraldus, mille eesmärk oli tugevdada sündimisest saati nõrka tervist ja rakendada kõik jõud jäägitult teadustegevusele.
Riigid püsivad kuini Pärsia impeerium nad 6. sajandi keskel alistab. Semiidi elanikkond elas ka Vahemere idarannikul Kaananis. Seal toimus sel perioodil otsustav areng tähestikkirja poole (ka seal tunti muidugi kiilkirja). Kujunes kaks kirja: 1) Põhja-Kaananis nn Ugariti tähestik (oli väga kiilkirjapõhine visuaalselt, kirjutustehnika oli sama puupulgakesega savitahvlile. Kasutai vaid Ugariti linnriigis. Ugariti tähstikus on säilinud Ugariti valitseja lossiraamatukogu (arvestatav läänesemiidi kirjavara). Ugariti linnriik hävitati nn mererahvaste rände käigus u 1200 eKr. Pärast seda Ugariti tähestikku enam ei kasutata. 2) Lõuna_kaananis nn Foiniikia linnriikides kujunes nn lineaarne tähestik, mis oli mõjutatud Egiptuse kirjast. See tähestik hakkas arenema suhteliselt varakult, kuid varasemaid näiteid pole säilinud, sest kirjutati papüürosele. U 1000 eKr on selle kirja hea näide Byblose
annaabi.ee 
